Ohutus keemialaboris

Robert Bunsen (1811–1899) oli kuulus Saksa keemik, kes oli valmis oma uurimistööde nimel riskima. Näiteks ronis ta Islandil vahetult enne purset geisrite avasse, et mõõta nende vee temperatuuri. Oma andmete põhjal koostas ta geisrite purskamist kirjeldava mudeli ja aitas sellega kaasa geoloogia arengule. Õnnetused hakkasid temaga juhtuma aga hoopis laboris Saksamaal. Mürgiseid arseeniühendeid uurides jäi ta plahvatuse tõttu paremast silmast pimedaks, kord aga oleks ta mürgiseid gaase sisse hingates peaaegu surnud. See, kuidas keemikud varem ilma silmi või hingamisteid kaitsmata kahjulike ainetega töötasid, oli väga ohtlik.

Ohutusnõuded laboris

Tänapäeval on võimalik laboris töötada ilma oma tervist ohtu seadmata. Selleks on alustuseks vaja teada kasutatavate kemikaalide omadusi ja ohtlikkust. Kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse laboris või tööstuses. Laboris kemikaalidega katseid tehes peab kindlasti kasutama kaitsevahendeid, järgima kõiki ohutusnõudeid ja oskama kasutada esmaabivarustust.

  • olen hoolas.
  • kannan kaitsevahendeid.
  • tean kasutatavate kemikaalide omadusi.
  • järgin ohutusnõudeid.
  • olen tähelepanelik
  • tegutsen rahulikult.

Laboris tuleb alati olla rahulik, tähelepanelik ja hoolikas. Kui kiirustad, ei pruugi katse välja tulla ja võib juhtuda õnnetus.

Teaduslabor
Laboris tuleb järgida ohutusnõudeid, et kellegi tervis ei oleks ohus.

Kaitsevahendid

Laboris töötades tuleb kanda ohutuse pärast kaitsevahendeid. Kaitsevahenditeks on laborikittel, prillid ja kummikindad. Laborikittel kaitseb riideid ja nahka kemikaalide eest. Prillid kaitsevad silmi pritsmete ja kergesti lenduvate kemikaalide eest. Kummikindad kaitsevad käsi mürgiste ja söövitavate ainete eest. Peab arvestama, et kemikaale ei pruugi alati kaitsevahenditel näha olla, mistõttu ei tohi kinnastega nägu, silmi, suud ega nahka katsuda ja laborist lahkudes peab kitli ära võtma.

Laboris peab kandma laborikitlit, prille ja kummikindaid

Ohutusnõuded laboris

  • Aseta üleriided ja kott töökohast eemale. Kinnita lahtised juuksed ja eemalda rippuvad ehted.
  • Kasuta kaitsevahendeid: laborikitlit, kindaid ja prille.
  • Ära söö, joo ega näri nätsu!
  • Pane lauale ainult tööks vajalikud esemed.
  • Järgi tööd tehes kõiki kirjalikke ja suulisi juhiseid. Kuula õpetajat. Kui sa ei saa mõnest tööjuhisest aru, palu õpetajal seletada.
  • Tee kindlaks kasutatavate ainete omadused ja ohtlikkus.
  • Tule- ja plahvatusohtlike, kergesti lenduvate ja mürgiste ainetega tööta tõmbekapis.
  • Hoia töökoht puhas ja korras.
  • Ära maitse aineid! Nuusutamiseks tõmba kergelt käega aine kohalt õhku enda poole.
  • Kemikaalidega töötades kasuta õigeid töövõtteid ja -vahendeid.
  • Ära katsu töötamise ajal kätega nägu, silmi, suud ega nahka.
  • Lahtist leeki (gaasipõletit) kasutades tuleb olla eriti tähelepanelik!
  • Teata õnnetusest või vigastusest kohe õpetajale. Ära satu paanikasse.
  • Kui kemikaali on sattunud silma või nahale, loputa kohe voolava veega ning teavita juhtunust õpetajat.
  • Ohtlikud ained kogutakse kokku.
  • Pärast tööd korista töökoht, pese laborinõud ja käed vee ja pesuvahendiga.

Mõtle

  • Miks ei tohi keemialaboris süüa ega juua?
  • Kõik oma asjad (nt koolikott) tuleb hoida töölaual.
  • Kergesti lenduvate ainetega tuleb töötada tõmbekapi all.
  • Ohtlikud ained tuleb kallata tõmbekapi all olevasse kraanikaussi.
  • Laboris tuleb kanda laborikitlit, kindaid ja prille.
  • Laboris peavad kõik toidud ja joogid olema kotis.
  • Ohutu aine nuusutamiseks tõmban käega aine kohalt õhku enda poole.
  • Kui olen end kuidagi kogemata vigastanud, teavitan kohe õpetajat.
  • Kui mõni ohtlik kemikaal satub nahale, siis pühin selle kohe paberiga ära.
  • Kui mul on janu, võtan kaitsevahendid ära, pesen käed ja lähen laborist välja jooma.
  • Kui palav hakkab, siis hoian kitlit eest lahti.
  • Kui hakkan tööle uue ainega, teen enne kindlaks selle aine omadused ja ohtlikkuse.

Ohutusvahendid

Selleks et tegutseda õnnetuse korral õigesti, on tähtis teada, kus asuvad ohutusvahendid ja kuidas neid kasutada. Nii on võimalik kahju vähendada ning tervist ja vara säästa. Enne kui alustad tööd võõras laboris, uuri välja, kus asuvad tähtsamad ohutusvahendid.

Levinud ohutusvahendid

Kemikaali pritsis silma.

On vaja teavitada teisi inimesi tulekahjust.

Kemikaali sattus suuremas koguses kehale.

Algas tulekahju, mis suurenes veega kokkupuutel ja mida on võimalik kustutada ainult kaugemalt.

Ohumärgid

Ohtlik aine on selline kemikaal, mis võib mingitel tingimustel kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustada organisme, keskkonda või vara. Aine ohtlikkusest annavad teavet spetsiaalsed hoiatavad märgised ehk ohumärgid pakenditel. Neid on oluline tähelepanelikult uurida. Alates 2015. aasta 1. juunist on kõik kemikaale sisaldavad tooted märgistatud üle maailma ühtemoodi: selleks on punaseääreline romb, millel on valgel taustal hoiatuspiktogramm – piltkirja märk, rahvusvaheliselt kindlakskujunenud tähendusega piltkujutis. Kuna teksti neile enam ei lisata, on oluline teada iga märgi tähendust, sest ainult nii saab vältida õnnetusi kodus, koolis ja tööl.

Ma tean, et ...

  • kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse laboris või tööstuses.
  • laboris töötades peab teadma kasutatavate ainete omadusi ja ohtlikkust.
  • laboris peab järgima ohutusnõudeid ja kandma laborikitlit, prille ning kummikindaid.
Palun oota