Kuidas teabeteksti lugeda?
Väga sageli loevad inimesed teabetekste selleks, et saada vastus mingile neid huvitavale küsimusele. Seega algab töö tekstiga juba enne lugema asumist ja lõpeb alles siis, kui lugeja on läbi mõelnud, millise vastuse ta oma küsimusele sai. Muidugi võib lugemise käigus saada vastuseid ka sellistele küsimustele, mida ise ei taibanud esitada. Seegi info võib olla väärt meeldejätmist.
ENNE LUGEMIST |
Loe pealkirja, sirvi raamatut, loe sisukorda ja uuri pilte. Pane kirja küsimused, millele tahaksid tekstist vastuse leida. |
LUGEMISE AJAL |
Loe teksti tähelepanelikult lõikhaaval. Mõtle, mis on iga osa peamine mõte. Uuri välja tundmatute sõnade tähendus, kui see tekstist ei selgu. |
PÄRAST LUGEMIST |
Lase pilk veel üle teksti käia ja veendu, et oled kõigest aru saanud. Mida selle tekstiga öelda taheti? Mis oli selles tekstis kõige tähtsam info? Kas said vastused oma küsimustele? |
Kivi kustutab janu
Meil Eestis on paeluvateks kivideks rändrahnud, millest pisemad me oleme nimetanud maa- või põllukivideks. Kõige paeluvam on Eestis pankrannik, Põhja-Eesti klint, kust me saame näha õige mitut laadi kive. Kuid pankrannik pole mitte ainult võimalus vähem või rohkem ohtlikult ronida või otsida lubjakivi seest kivistisi. See on ka paik, kus näeb, et kivid ei ole sugugi mitte muutumatud.
Kividki väsivad. Neid lagundab merevesi suvel ja talvel. Kui vesi kivipragudes jäätub, siis see paisub, ja nii töötab vesi koos jääga justkui kiil, mille abil puujändrikku lõhki taotakse. Oma töö teevad ka tuul ühes raspeldava liivaga ning lained ja vihmavesi. Vahel harva lööb välk sisse mõnda rändrahnu ja lõhestab selle.
Kui kividki vananevad, ehkki palju aeglasemalt kui inimene, siis võib arvata, et kunagi olid need üsna noored. Kas aga kunagi oli aeg, mil kive üldse ei olnud?
See, mida meie nimetame oma igapäevakeeles kiviks või rahnuks või kaljuks või pangaks, on pärit suurtest kivilasudest, mida teadlased kutsuvad kivimiteks. Kivimid ei ole üks suur ühtlane tükk, vaid koosnevad nagu kõik ained algosakestest. Kui need algosakesed, mida keemikud nimetavad keemilisteks elementideks, on kokku liitunud korrapäraselt nagu vihiku ruudud või mesitaru kuusnurksed kärjed, siis on tekkinud kristallid. Rändrahn ei ole oma loomult juhuslik mügarik, vaid sisemuselt väga korralikult rivistatud kristallide sulam.
Kristalle moodustavad erinevad elemendid kas üksi või teistega koos. Nagu hapnik, mida me eraldi olles muudkui hingame, või räni, millest on tehtud peaaegu kõik see liiv, mida me mererannas näeme. Ka hõbe ja kuld, vask ja tina ning paljud haruldasemad elemendid moodustavad kristalle.
Selliseid kristalle, millest on tehtud kivid ja kivimid meie ümber, on hakatud nimetama mineraalideks.
Mineraale me otse juua ei saa nagu mineraalvett, ent mõlemad on loodusest leitavad ja seda sõna mineraal tähendabki. Tõsi, vahel on mineraalvette lahustunud ka kristallilisi mineraale. Õige vähe, kuid siiski. Nii me joomegi mineraale – arvame, et joome vett, ent tegelikult joome ka tillukesi kivist osakesi. Vesi on ju sulanud mineraal. Jääkristall on kõige tuntum mineraali kristall. Selle järele me kaugele reisima ei pea ja maa alt seda kaevandama ei pea. Lumehelves langeb meile ise vaikselt kaela.
Tiit Kändler, „Kukkuva Maa lapsed“Küsimusi ja ülesandeid
3. Keemiline element
- Mis on keemiline element? Otsi, kuidas on seda tekstis seletatud. Märgi see koht värviliselt.
- Milliseid keemilisi elemente on nimetatud selles tekstis? Märgi ka need värviliselt.
Mineraal tuleb keelest ja sõnast , mis tähendab
5. Seleta suuliselt
- Kuidas kustutab kivi janu?
- Kuidas kivid vananevad?
- Vaata veel kord üle, mida sa tekstist teada said (lõikude tähtsamad mõtted). Kas mõni küsimus ülesandes 1 b jäi vastuseta? Arutage klassis, kust võiks leida vastuse
Tiit Kändler
Tiit Kändler on eesti teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija. Teisisõnu: ta töötab selle nimel, et inimesed teadusest rohkem teaks ja et see neile meeldiks. Seepärast on ta kirjutanud hulga aimeraamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Raamat „Kukkuva Maa lapsed“ räägib kosmosest ning maakera ja elu tekkest väga põnevalt ja samas ka arusaadavalt.
