Sissejuhatus õppeaastasse

Õppeaasta võib sisse juhatada suvemeenutustega kas vaba vestluse vormis või kasutada meenutamiseks üht alltoodud võtetest.

1. Liitsõnad

Õpilased mõtlevad sõnaga suvi mõne liitsõna, mis annab edasi midagi nende suvele iseloomulikku (nt sääsesuvi, maasikasuvi, teatrisuvi, töösuvi), ja vajaduse korral seletavad ka sõna tausta, näiteks mis tööd nad tegid või milliseid lavastusi käisid vaatamas.

2. Mäng kohtade vahetamisega

Lapsed istuvad ringis, mängu alustaja seisab keskel. Mängu alustaja ütleb midagi oma suviste tegemiste kohta (nt Leidsin sel suvel endale uue sõbra). Kõik, kellega juhtus samamoodi, vahetavad kiiresti kohad. Kohata jäänud mängija mõtleb järgmise lause. 

Edasi tehakse tutvust õpikuga. Õpilased uurivad sisukorda ja selles olevaid teemasid. Paberõpiku kõrval võib vaadata ka digiõpiku sisukorda.

Õpiku kahe osa peale kokku on 9 teemaplokki. Õpilased võiksid märgata, et lugemispalad vahelduvad keele- ja kirjandusõpetuse peatükkidega. Paberõpiku sisukorras eristab lugemistunde kaldkiri, keeleteemasid sinine kiri. Digiõpiku sisukorras on eristatud ainult lugemispalad.

Õpetaja juhib tähelepanu, et iga teemaploki kokkuvõtteks tuleb teha mahukam töö, enamasti kirjalik (infootsing, referaat, jutt, kirjeldus vm), kasutades teemaplokist omandatud teadmisi ja oskusi. (Teemaploki avalehte uuritakse tunni viimases osas.)

Koos tasub uurida ka peatükkide (Opiqus nt ptk 1.2, ptk 1.3) ülesehitust ning juhtida õpilaste tähelepanu korduvatele elementidele, mis hõlbustavad õpiku kasutamist (lk 8).

Õpilased ennustavad pealkirja ja pildi põhjal, millistele teemadele võiks esimene teemaplokk keskenduda (kirjanduse liigid, raamatute valimine). Seejärel täidetakse ülesanded.

Arutlemine ja kogemuste jagamine

Seisukoha kujundamine ja põhjendamine

Õpilased annavad käega märku, kumba seisukohta nad pooldavad, või kogunevad klassi eri otsa, lähtudes oma seisukohast. Kummagi väite pooldajad põhjendavad oma valikut.

Kui tugevamad argumendid esitasid vaba valiku pooldajad, siis võib kas või mõne kuu jooksul lasta igaühel endal valida, mida lugeda. Kui õpilaste valik on hea ja eakohane, siis ei pruugi ka edaspidi teoseid ette kirjutada. Sel juhul peaks aga läbi mõtlema, kuidas saaksid õpilased oma lugemiskogemust teistega jagada. Näiteks võib klassi üles panna paberile joonistatud lugemispuu, mille lehtedele hakkavad õpilased kleepima loetud raamatute tutvustusi ja lugemissoovitusi. Loetud raamatu kohta võib kirjutada tutvustuse või pidada lugemispäevikut. (Juhendid on tunni päises.)

Kui vaja, võib õpetaja anda mingi tingimuse, millele õpilaste valitud raamat peaks vastama. Levinud tingimused on näiteks lehekülgede arv ja etteantud teema. Kui mõni õpilane ei oska midagi valida, võib mõtete ammutamiseks võtta soovituste nimekirja tunni päisest. Teemanimekirju vanuseastmete kaupa leidub ELK lehel.

Kui aga peale jääb nende arvamus, kes soovivad õpetaja antud nimekirja, siis jääb see nimekiri õpetaja teha. Tuleb küll arvestada, et kui panna kogu klass üht raamatut lugema, siis peab see olema üks väga hästi kättesaadav raamat.

E-tunnis jätkub töö järgmiselt. Tunnis 1.14 räägitakse pikemalt raamatute valimisest ja antakse ülesanne kirjutada valitud raamatu tutvustus või raamatublogi postitus. Tunniks 1.21 peaks raamatust olema loetud pool, jagatakse omavahel lugemismuljeid. Tunniks 3.1 peaks kogu raamat loetud olema, siis esitatakse tutvustusi ja tehakse üldine kokkuvõte.

Lausete moodustamine

Kuna eesti keele sõnajärg on vaba, saab ühtedest ja samadest sõnadest kokku panna erinevaid lauseid. Laused võib moodustada töölehelt välja lõigatud sõnadest (sedelite fail tunni päises) või kirjutada need tahvlile. Vastust võib vaadata slaidilt või animatsioonist.

Sõnu ritta seades peab siiski vaatama, et ei tekiks väärseoseid, nt Tänu raamatutele kodunt jalga tõstmata ...

Õpilased loevad oma laused ette. Korrektsemad kirjutatakse tahvlile ning uuritakse neid lähemalt: kas laused väljendavad täpselt sama mõtet? Õpilased võiksid märgata, et sõnade järjekorrast sõltub see, mida lauses rõhutatakse: kõige olulisem info paigutatakse lause lõppu. Nt rõhutatakse slaidi teises lauses, et teadmisi saab nii, et ei pea isegi kodust välja minema; viimases lauses on aga kõige olulisem mõte, et teadmisi saadakse just tänu raamatutele.

Teemaplokid õpikus

Nüüd kus esimene teemaploki avaleht on läbi töötatud, võib uurida ka teiste teemade avalehti.

Avalehtedel korduvad sarnast või ligilähedast tüüpi ülesanded:

• arutlemine mõne küsimuse üle,
• väite põhjendamine,
• sõnadest lause moodustamine vm harjutus.

Kui lahendada perioodiliselt sama tüüpi ülesandeid, on võimalik hinnata oma arengut: kas arutleda ja põhjendada on nüüd lihtsam, kas laused tulevad hõlpsamalt.

Tunni lõpus jagab õpetaja välja lugemisplaani põhja (fail tunni päises). Selles on ruumi neljale raamatule. Raamatute juures olev tingimuse rida on mõeldud õpetajapoolsele tingimusele (kui soovite selle seada), näiteks aimeraamat, vähemalt 150 lk või eesti kirjaniku raamat, mis on antud välja viimase 10 aasta jooksul või raamat, mis tutvustab elu mõnes teises riigis või kultuuris (või ka fantaasiamaal). E-tundi tulevad tervikteoste käsitlemiseks mõeldud tunnid (iga teose kohta üks vahetähtaja tund, kus vahetatakse lugemismuljeid, ja üks teose lõpetamist tähistav tund).

Esimese raamatu võiksid õpilased välja valida tunniks 1.6, kui hakatakse käsitlema jutuliike. Lõplik nimekiri on soovitatav kokku panna pärast õppetükki „Kuidas raamatut valida?“ (ptk 1.10), sest sealt saab juhiseid lugemisvara valimiseks.