Viirused

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus õppeaastasse, 7 min
  2. Sissejuhatus viiruste maailma, 10 min
  3. Mis või kes on viirused? 16 min
  4. Kuidas viirused paljunevad? 10 min
  5. Lõpetus, 2 min

Ettevalmistus

Tunnis läheb vaja õpikut või digiõpikut ja töövihikut või digiõpiku juurde kuuluvat Opiqu töövihikut.

Eelteadmised

Õpilane teab,

  • millised on elu tunnused;
  • et viirused võivad põhjustada haigusi.

Eesmärgid

Õpilane

  • teab, millised on viiruste põhitunnused;
  • oskab viirusi võrrelda elusorganismidega;
  • teab, kuidas viirused paljunevad.

Seotud materjal

  • ptk 1.2 ja ÜK
  • I osa ​lk 8–10
  • I osa ptk 1 
  • lk 2

Märksõnad ja meetodid

  • Viirus, pärilikkusaine
  • Ajurünnak, arutelu, joonistamine, ülesannete lahendamine

Lõiming

Bioloogia 7. kl, lk 18–19, Mis on elu

Keemia 9. kl, Valgud

Läbivad teemad

  • Tervis ja ohutus
  • Keskkond ja jätkusuutlik areng
Seotud sisu
Muud tegevused

1. Sissejuhatus õppeaastasse

7

  • Õppeaasta teemad
  • Õppematerjalid

Õppeaasta sissejuhatuseks tutvustab õpetaja ainesisu, põhirõhk on 9. klassis inimese anatoomial ja füsioloogial. Esimene teemade ring käsitleb mikroorganisme, kes on inimesega tihedalt seotud. Näiteks võib viidata suurele hulgale mikroobidele, kes elavad inimkeha sees ja pinnal.

Kui vaja, tutvustab õpetaja töö korda, tööplaani, õppematerjale ja hindamist. Võib koos vaadata õpiku või digiõpiku sisukorda.

Kuidas seda õpikut kasutada?
Seotud sisu
Muud tegevused

2. Sissejuhatus viiruste maailma

10

  • Ajurünnak 
  • Õpieesmärgi seadmine

Teema sissejuhatuseks võib korraldada lihtsa ajurünnaku. Õpilased pakuvad pähe tulevaid väiteid viiruste kohta. Need kirjutatakse või kuvatakse märksõnadena tahvlile. Neile tuginedes hakatakse arutama, mis viirusi iseloomustab. Õpetaja lisab uut teavet ja juhib arutelu. Jõutakse küsimuseni, mida me peaksime viirustest teadma. Õpetaja tutvustab eesmärki, kuhu soovitakse selle tunni lõpuks jõuda.

Mida tead viiruste kohta?

Saan teada, 

  • millised on viiruste tunnused;
  • mille poolest viirused erinevad organismidest;
  • kuidas viirused paljunevad.
Viiruste suurus ja kuju, võrdlus bakteri ja punase vererakuga.
Viiruseid on mitmesuguse suuruse ja kujuga. Nad on bakteritest palju väiksemad.

Viiruste avastamine

[peidetud sisu]

Viirused avastati 19. sajandi lõpul, kui uuriti haigusi, mida bakteritega seletada ei osatud. 1892. a tõestas vene botaanik Dmitri Ivanovski, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja on bakteritest väiksem. Ta laskis haigestunud taimede mahla läbi baktereid kinni pidava filtri, kuid sellest hoolimata põhjustas filtreeritud mahl tervetel taimedel sama haiguse.

Mõiste „viirus” võttis 1898. a kasutusele hollandi mikrobioloog Martinus Beijerinck, kes järeldas oma katsete põhjal, et tegemist on täiesti uut tüüpi nakkusetekitajaga. Sõna „viirus” tuleneb ladina keelest ja tähendab mürki. Samuti avastas ta, et viirused suudavad paljuneda ainult elusrakkudes.

Viiruste vaatlemine sai võimalikuks alles pärast elektronmikroskoobi leiutamist 1930. aastatel. Esimest korda kirjeldasid viirust (tubaka mosaiikviirust) 1939. aastal saksa teadlased Ernst ja Helmut Ruska.

Tubaka mosaiikviirusega nakatunud tubakalehel on valgekirju, mosaiikjas muster.
Tubaka mosaiikviirus tekitab tubakataime lehtedele heledatest laikudest mosaiigitaolise mustri. Heledamates leherakkudes ei moodustu piisavalt klorofülli, mistõttu nakatunud taimed känguvad või isegi hukkuvad. Peale tubaka nakatab see viirus paljusid teisi taimi ja vähendab oluliselt saaki ning toob seega suurt majanduslikku kahju
viirus
Tubaka mosaiikviirus on pulgakujuline, umbes 300 nm (0,0003 mm) pikk 
Seotud sisu
Muud tegevused

3. Mis või kes on viirused?

16

  • Video viirustest
  • Viiruse ehitus
  • Viirused on elus ja eluta looduse piirimail
  • TV lk 4 ül 1 või Opiqu TV lk 2 ül 1

Vaadatakse joonist või videot (alates o.23 kuni 1.28 min), mis tutvustab viiruste ehitust ja omadusi. Selle põhjal arutletakse, mille poolest viirused sarnanevad elusorganismidega ja mille poolest mitte. Kui vaja, tuletatakse meelde elu tunnuseid. 

Juhtida tähelepanu, et lisaks slaidil olevatele elu tunnustele on elusale iseloomulik teatud ainete (valkude, pärilikkusaine) olemasolu. Elusal peavad olema kõik elu määratlevad tunnused.

[välise sisuosa algus]
[välise sisuosa lõpp]
Mis või kes on viirused?
Igal viirusel on pärilikkusaine ja valguline kate, osal ka ümbris.

MEELDETULETUS

Mis iseloomustab elusat?

  • rakuline koostis
  • reageerimine keskkonna muutustele
  • kasvamine ja arenemine
  • ainevahetus
  • paljunemine

Viirused on elusa ja elutu vahepealsed

[peidetud sisu]

Viirustel on nii elusolenditele kui ka elututele objektidele iseloomulikke tunnuseid. Erinevus elusorganismidest: neil pole rakulist ehitust, iseseisvat ainevahetust ja nad ei saa ka iseseisvalt paljuneda. Kuid peremeesrakku sattudes kasutavad nad selle mehhanisme, et teha endast uusi koopiaid. Väljaspool rakku on nad justkui passiivsed osakesed, mis ei näita elule omaseid tunnuseid. Kuna nad vajavad paljunemiseks alati peremeesrakku (inimese-, looma-, taime- või bakterirakku), nimetatakse neid rakusisesteks parasiitideks. Viirusi ühendab elusorganismidega eelkõige see, et neil on geneetiline materjal (DNA või RNA) ja valgud, ning nad muutuvad ajas (muteeruvad) ja evolutsioneeruvad (tekivad uued viiruse tüved). Nad käituvad nagu elusolendid, kui nad on raku sees.

Selle osa lõpus täidavad õpilased ülesande viiruste ehituse ja omaduste kohta ( lk 4 ül 1 või ÜK ül 1 ja ül 2 või tehakse värvipliiatsitega joonis viiruse ehituse kohta paberile või lk 2 ül 1).  

TV lk 4 ül 1

TV lk 4 ül 1 ja vastus

Opiqu TV lk 2 ül 1

Seotud sisu
Muud tegevused

4. Kuidas viirused paljunevad?

10

  • Viiruse paljunemine
  • Video 
  • Ülesannete lahendamine: TV lk 5 ül 3 või ÜK ül 3 (Viiruste paljunemine); kodutööga alustamine

Üks tunnus, mis eristab viirust elavast, on võimetus ise paljuneda. Aga kuidas siis viirusi juurde tekib? 

Viirus paljuneb ainult elusraku sees. Ta kinnitub vaid sobiva raku pinnale ning siseneb sellesse. Osal viirustel (nt gripiviirusel) läheb rakku kogu viirus, osal aga vaid pärilikkusaine. Viiruse  pärilikkusaine (DNA või RNA) paneb raku tootma viiruse nukleiinhapet ja teeb sellest palju koopiaid. Samal ajal toodab rakk ka viiruse valke. Nukleiinhape pakitakse valgukesta sisse ning moodustuvad uued viirused. Lõpuks väljuvad need rakust ja võivad nakatada teisi rakke.

Vaatame videot viiruse paljunemise kohta.

Pärast video vaatamist tehakse kas ül 3 lk 5 või ÜK ül 3 Viiruste paljunemine.

Kui tunni lõpuni on aega, võib asuda kodutöö juurde. Kui kasutatakse digiõpikut, saab teha osa 1.2 enesekontrolli ülesandeid tekstilõikude järel ja lahendada ÜK Viirused käituvad peremeesrakus erinevalt.

Viirus on oma olemuselt rakusisene parasiit, mis paljuneb vaid organismi raku sees.
Viiruste paljunemise skeem

TV lk 5 ül 3

TV lk 5 ül 3 vastus

Viirused on tavaliselt väga valivad

[peidetud sisu]

Viirused nakatavad ainult kindlaid rakke või organisme, sest viirus peab kinnituma raku pinnal vaid kindlate retseptorite külge. Kui sobivat retseptorit ei ole, ei saa viirus rakku siseneda. Seetõttu nakatavad paljud viirused ainult üht tüüpi rakke. Näiteks gripiviirus nakatab peamiselt hingamisteede rakke, papilloomi­viirus naha- ja limaskestade rakke, marutaudiviirus närvirakke, hepatiidiviirused maksarakke, rotaviirus sooleepiteeli rakke. 

Samas on olemas ka viirusi, mis suudavad nakatada mitut tüüpi rakke. Sellised viirused on veidi „vähem valivad“, kuid vajavad siiski sobivaid tingimusi. Näiteks herpesviirus võib nakatada nii naha- kui ka närvirakke, Epsteini-Barri viirus nii immuunrakke kui ka epiteelirakke ning koroonaviirused peamiselt hingamis­teede, kuid ka mõningaid teisi rakke organismis. Leetrite viirus alustab hingamisteede rakkudest, kuid võib levida ka immuunrakkudesse ja teistesse kudedesse. 

Täiesti universaalseid viirusi, mis suudaksid nakatada kõiki rakke, ei ole. Iga viirus on kohastunud kindlatele rakkudele, kuigi mõnel on veidi laiem sihtmärk.

Seotud sisu
Muud tegevused

4. Kokkuvõtteks

2

Koos vaadatakse üle õpitulemuste slaid ja õpilased hindavad, kas nad saavutasid eesmärgi.

Tean, 

  • millised on viiruste tunnused;
  • mille poolest viirused erinevad organismidest;
  • kuidas viirused paljunevad.
Seotud sisu
Muud tegevused

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

Loe Õ lk 8–11. Pööra tähelepanu sinistele enesekontrolli küsimustele lõikude lõpus.

või

Loe osa 1.2 alalõik „Mida teevad viirused inimeses“. Lahenda Opiqus õpetaja saadetud ülesanded.

Tunni kirjeldus

Sissejuhatus õppeaastasse ja mikroorganismide teemasse. 

Viiruste iseloomustus. Õ lk 8–11, TV lk 4 ül 1 ja lk 5 ül 3.

Seotud sisu
Muud tegevused