Sissejuhatus

Inimkonna ajalugu sai alguse üle 4 miljoni aasta tagasi, mil Maale ilmusid esimesed inimesesarnased olendid. Sellest ajast peale on inimkond teinud läbi suure arengu. Nii tehnika, inimeste eluviis kui ka mõttemaailm on suuresti muutunud. Et inimkonna pikast ajaloost paremat ülevaadet saada, jagatakse see tavaliselt ajajärkudeks ehk perioodideks. Igal perioodil oli inimeste eluviisis ja kommetes midagi just sellele ajajärgule iseloomulikku, mis eristab seda aega eelnevatest ja järgnevatest perioodidest. Algaval õppeaastal tuleb juttu kahest kõige varasemast, kuid ka kõige pikemast perioodist inimkonna ajaloos – esiajast ja vanaajast.

Ajaloo periodiseerimine
Namiibia bušmanid ehk sanid on rändava eluviisiga kütid ja korilased, nende eluviis pole aastatuhandete jooksul kuigi palju muutunud

Esiaeg ja vanaaeg

Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse perioodi inimkonna tekkimisest kuni kirja leiutamiseni. See on ülekaalukalt kõige pikem ajalooperiood, mis kestis miljoneid aastaid. Selle vältel arenes varasematest ahvisarnastest inimliikidest välja nüüdisinimene. Enamiku esiajast hankisid inimesed elatist küttimise, kalapüügi ja söödavate taimede korjamisega. Esiaja lõpul õpiti põldu harima ja karja kasvatama ning tekkisid esimesed suuremad asulad.

Kirja leiutamist maailma kõige arenenumates piirkondades umbes 3500–3000 aastat eKr peetakse vanaaja alguseks. Sel perioodil tekkisid mitmel pool linnad ja riigid. Suur osa toonastest elanikest hankis elatist põlluharimise ja karjakasvatusega, kuid arenesid ka käsitöö ja kauplemine. Rajati uhkeid templeid ja losse, mille varemeid võime kohati imetleda tänapäevani. Kõik need muutused puudutasid aga vaid üksikuid piirkondi. Suur osa maailma rahvaid, kaasa arvatud eestlaste esivanemad, elasid endiselt esiaja tasemel.

Vanaaja lõpuks peetakse tavaliselt Lõuna-Euroopas ja mujal Vahemere kallastel laiunud Rooma keisririigi lagunemist aastal 476 pKr.

Ajaarvamine

Inimesed hakkasid täpsemalt aega arvestama alles siis, kui oli leiutatud kiri, mis võimaldas tähtsamaid sündmusi üles märkida. Euroopa rahvad, nende seas ka eestlased, kasutavad juba pikemat aega kristlikku ajaarvamist. Selle on omaks võtnud suurem osa maailmast. Kristliku ajaarvamise alguseks on ristiusu rajaja Jeesuse Kristuse sünniaasta. Arvestatakse, mitmendal aastal enne või pärast Jeesuse Kristuse sündimist üks või teine sündmus toimus
  • Tule kasutuselevõtt
  • Inimese tekkimine
  • Riigi tekkimine
  • Tööriistade kasutuselevõtt
  • Põlluharimise algus
  • Kirja leiutamine
  • Rooma keisririigi tekkimine
  • Kristuse sünd
  • Rooma keisririigi lagunemine

Esiaja uurimine

Varasema ajaloo kohta, mil sündmusi veel üles ei kirjutatud, saab andmeid üksnes maapõuest välja kaevatud leidude ehk muististe põhjal. Need on looma- ja inimluud, sõidukid, tööriistad, ehted, asulakohad, matusepaigad ning üldse kõik, mis inimesed endast maha on jätnud. Teadust, mis tegeleb muististe otsimise, väljakaevamise ja uurimisega, nimetatakse arheoloogiaks. Teisalt saab muistsete inimeste eluviisi kohta teha oletusi, kui uurida mõnes maailma paigas veel tänapäevani elavate loodusrahvaste elu ja kombeid. Nende uurimisega tegelevat teadust nimetatakse etnoloogiaks. Etnoloogia andmeid saab võrrelda arheoloogia uurimistulemustega. Kui mõni loodusrahvas kasutab samasuguseid tööriistu, nagu arheoloogid on leidnud muistsetelt asulakohtadelt, siis võib oletada, et ka loodusrahvaste kombed ning eluviis sarnanevad muistsete inimeste omaga. Arheoloogia ja etnoloogia andmeid kõrvutades püüavad teadlased kindlaks teha, kuidas esiaja inimesed elasid.

Osa arheolooge püüab esiaja inimeste eluviisi matkida. Nad ehitavad elamuid, valmistavad toitu, tööriistu ja rõivaid samal viisil, nagu muistsed inimesed võisid seda teha. Sellist teadust nimetatakse eksperimentaalarheoloogiaks ja see aitab minevikust täpsemat ettekujutust saada
Kõigis maailmajagudes elab tänapäevalgi üksikuid rahvaid, kes on säilitanud oma põlise eluviisi ning tegelevad endiselt küttimise ja loodusandide korjamisega
  • Looma- ja inimluud
  • Raidkirjad
  • Iidsed matusepaigad
  • Maapõuest välja kaevatud ehted
  • Muistsete valitsejate seadused

Vanaaja uurimine

Arheoloogilised andmed on väga olulised ka vanaaja tundmaõppimisel. Väljakaevatud asulaid, linnu, matusepaiku ja esemeid uuritakse hoolega ning nii saadakse teada inimeste igapäevaelu üksikasju, millest kirjalikud tekstid sageli vaikivad. Toonaste sündmuste kohta arheoloogia aga suuremat teavet ei anna. Enamasti ei saa me arheoloogia põhjal teada ei valitsejate nimesid ega seda, mida üks või teine neist täpsemalt korda saatis. Selle väljaselgitamiseks tuleb uurida kirjalikke ajalooallikaid.

Kirjalike ajalooallikate hulka kuuluvad kõik minevikus kirja pandud tekstid, mis on tänapäevani säilinud. Osa neist on päevavalgele tulnud arheoloogilise uurimistöö käigus. Nii on arheoloogid avastanud vanaajal kivisse raiutud tekste ehk raidkirju. Osa neist ülistab valitsejate tegusid, teised aga edastavad seadusi, mis on kas valitsejate korraldusel või elanike ühisel otsusel kirja pandud. Mitmel pool kirjutati tekste savitahvlitele, mida arheoloogid on üpris palju välja kaevanud. Pikemaid tekste kirjutati ka õhukesele paberilaadsele materjalile, mis nii hästi ei säilinud. Kuid õnneks pole need kõik meie jaoks kaotsi läinud. Tähtsamaid teoseid kirjutati põlvest põlve ümber ja osa neist on meieni jõudnud hilisemate käsikirjade kaudu. Nii on meile pärandunud mitmesugused muistsed kirjandusteosed ja ajalooraamatud.

Tavaliselt on nii, et mida hilisemat aega me uurime, seda rohkem leidub selle kohta ka kirjalikke ajalooallikaid. 

Lõunamaa soojas ja kuivas kliimas on säilinud õige palju mitmesuguseid dokumente, alates erakirjadest kuni valitsejate korralduste ja kirjandusteosteni. Enamasti on need algul õige halvas seisukorras, nii et nende lugemine nõuab tublisti aega ja nuputamist
Ka kunstiteosed on tähtsad ajalooallikad. See Vana-Egiptuse seinamaaling pakub palju teavet muistsete egiptlaste väljanägemise, rõivaste ja kommete kohta
4500 aastat tagasi elanud Sumeri kuninganna jäänused. Tema pead kattis hinnaline, kullast lilli ja lehti kujutav ehe. Paraku oli see pudenenud sadadeks väikesteks tükkideks. Teadlased rekonstrueerisid ehk taastasid ehte oletatava väliskuju (vt järgmist pilti) ja praegu võib seda näha muuseumis
Sumeri kuninganna peaehte rekonstruktsioon. Osa teadlasi arvab aga, et see ei ole päris õnnestunud ja püüab ehet teisiti kokku panna

Küsimused

  1. Miks jagatakse inimkonna ajalugu lühemateks perioodideks?
  2. Mis eristab esiajalugu hilisemast ajaloost?
  3. Millised teadusharud tegelevad esiajaloo uurimisega?
  4. Kuidas aitab tänapäeva loodusrahvaste uurimine mõista muistsete inimeste eluviisi?
  5. Mis laadi kirjalikud allikad heidavad valgust vanaaja ajaloole?
      • esimeste suuremate asulate tekkimine
      • inimkonna tekkimine
      • küttimine ja söödavate taimede korjamine
      • põlluharimise ja karjakasvatuse tekkimine
      • linnade ja riikide tekkimine
      • templite ja losside ehitamine
      • kirja leiutamine

      3500–3000  – kirja leiutamine

      776  – esimesed olümpiamängud Vana-Kreekas

      753  – muistse Rooma linna rajamine

      476  – Rooma keisririigi lagunemine

      1492  – Kolumbuse mereretk Ameerikasse

      1918  – Eesti Vabariigi sünd

      1969  – esimene inimene Kuul

      Jäta meelde!

      • esiaeg ehk muinasaeg – periood inimkonna ajaloo algusest kuni kirja leiutamiseni
      • vanaaeg – ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ja lõppes Rooma keisririigi lagunemisega
      • arheoloogia – teadus, mis tegeleb muististe otsimise, väljakaevamise ja uurimisega
      • etnoloogia – teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid
      • raidkiri – kivisse raiutud tekst
      • rekonstruktsioon – hävinud ehitis, ese või elusolend taastatuna tõenäolisel kujul; ka taastamine
      Palun oota