Peatükk 1.1 (Geograafia 9. kl)

Euroopa ja Eesti. Asend, piirid ja ulatus

Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Selle pindala on 10,2 miljonit km2 ja siin elab 740 miljonit inimest (2012. a). Euroopa nimetuse päritolu ei ole selge. Ühe arvamuse järgi tuleb see semi keeltest ning on algselt tähendanud päikeseloojangu- ehk õhtumaad.

Euroopa asend ja piirid

Euroopa kaart äärmuspunktidega
Euroopa suurim ulatus läänest itta on 5200 km ja põhjast lõunasse 3900 km.
Euroopa kosmosest vaadatuna
Videos on näha, kuidas öö saabudes linnade tuled süttivad ning tekib kogu Euroopat kattev tulede võrgustik.
Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt
Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem ehk Kinnarodden Skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras.
Euroopa põhjapoolseim maismaapunkt
Maailmajao põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel.
Euroopa idapoolseim punkt paikneb Polaar-Uuralis

Euroopa loodusgeograafiline asend on väga mitmepalgeline. Euroopa on hiiglasliku poolsaare kujuline territoorium, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ja nende mered. Põhjas piirneb ta Valge, Barentsi ja Norra merega. Läänes ja lõunas ääristavad Euroopat Atlandi ookean ning Põhja-, Lääne-, Vahe-, Marmara, Must ja Aasovi meri. Vahemeri jaguneb omakorda väiksemateks meredeks (Aadria, Egeuse jt). Kagus ulatub Euroopa Kaspia mereni.

Euroopa rannajoon on väga tugevasti liigestatud. Siin leidub suuri poolsaari: Skandinaavia, Pürenee ehk Ibeeria, Apenniini ja Balkani; suuri saari ja saarestikke: Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed, Island, Briti saared, Korsika, Sardiinia ja Sitsiilia. Meresid ühendavad arvukad väinad: Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Dardanellid, Bosporus ja Kertš. Suuremad maismaasse lõikunud lahed on Biskaia ja Põhjalaht.

Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestikku, ligikaudu piki 60° ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Euroopat lahutab Kaukaasiast tektooniline alang, mida nimetatakse Manõtši orundiks ning mille asukohta tähistavad Kuma ja Manõtši jõgi ning Doni suudmeala.

Euroopa suurim ulatus läänest itta on umbes 5200 ja põhjast lõunasse 3900 km. Euroopa paikneb järgmistes kliimavöötmetes: polaarne (arktiline), lähispolaarne (lähisarktiline), parasvööde ja lähistroopiline vööde. Loodusvöönditest hõlmavad meie maailmajagu jäävöönd, lähisarktiline külmakõrb, tundra, metsatundra, metsavöönd (jaguneb okas- ning sega- ja lehtmetsavööndiks), metsastepp, stepp, vahemereline põõsastike vöönd ning Euroopa äärmisse kaguossa jäävad parasvöötme poolkõrb ja kõrb. Mäestikes esineb kõrgusvööndilisust. Prantsusmaa ja Itaalia piiril Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m üle merepinna).

Euroopa mandriosa läänepoolseim punkt
Kõige kaugemale läände ulatub Euroopa mandriosa Portugalis Roca neemel.
Euroopa läänepoolseim punkt
Roca neemest umbes 1700 km lääne pool, Portugalile kuuluval Florese saarel Assoori saarestikus, asub Euroopa läänepoolseim punkt.
Euroopa mandriosa lõunapoolseim punkt
Euroopa mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Pürenee ehk Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroquí neemel (taamal paistab Aafrika põhjarannik); lõunapoolseim maismaapunkt aga Kreekas Kreeta saarest lõunasse jääva Gávdose saare rannikul.
  • Põhja-Jäämeri
  • Sargasso meri
  • Barentsi meri
  • Kara meri
  • Norra meri
  • Atlandi ookean
  • Vaikne ookean
  • Põhjameri
  • Vahemeri
  • Punane meri
  • Must meri
  • Valge meri
  • Kaspia meri
  • Grööni meri
  • Gibraltari väin
  • Egeuse Meri
  • Sitsiilia saar
  • Skandinaavia mäestik
  • Bosporuse väin
  • Doni jõgi
  • Aadria meri
  • Must meri
  • Reini jõgi
  • Manõtši orund
  • Kaspia meri
  • Uurali jõgi
  • Aasovi meri
  • Tejo jõgi
  • Uurali mäestik
  • Kaukasuse mäestik
  • Pürenee poolsaar
  • Marmara meri
  • La Manche'i väin
  • Väike-Aasia ps
  • Koola ps
  • Araabia ps
  • Balkani ps
  • Appenniini ps
  • Hudsoni laht
  • Ibeeria (Pürenee) ps
  • Bengali laht
  • Biskaia laht
  • Põhjalaht
  • Labradori ps
  • Jüüti ps
  • Skandinaavia ps
  • Yucatáni ps

                        Mõtle!

                        • Tuleta meelde, mille poolest erinevad manner ja maailmajagu.

                        Eesti asend ja piirid

                        Eesti kaart äärmuspunktidega
                        Eesti suurim ulatus läänest itta on 350 km ja põhjast lõunasse 250 km.
                        Eesti asukoht maakeral
                        Eesti asub Euraasia mandri loodeosas parasvöötmes.

                        Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. Põhjas ja läänes piiravad Eesti territooriumi Läänemeri ning selle osad – Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. Lähimad ülemeremaad on põhjanaaber Soome (lühim vahemaa umbes 60 km) ning läänenaaber Rootsi (Saaremaalt Gotlandi saareni on umbes 150 km).

                        Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt asub Pärispea poolsaare tipus Purekkari neemel
                        Eesti põhjapoolseim punkt asub Soome lahes Vaindloo saarel
                        Eesti mandriosa läänepoolseim paik on Noarootsi poolsaarel Ramsi neemel
                        Eesti läänepoolseim punkt asub Saaremaast läänes, Nootamaa laiul

                        Eesti on saarerikas maa. Läänemeres on Eestil kokku üle 2200 saare ja laiu. Enamik suurematest saartest asub läänerannikul, need on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Vilsandi, Abruka, Kihnu ja Ruhnu. Soome lahe suuremad saared on Osmussaar, Suur- ja Väike-Pakri, Naissaar, Aegna ja Prangli.

                        Vormsi, Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ning mandri vahele jäävat Läänemere osa nimetatakse Väinamereks. Seda ühendavad avamerega Voosi kurk, Hari kurk ja Soela ning Muhu väinad (Suur ja Väike väin).

                        Eesti lõunapoolseim punkt asub Läti piiril Rõuge vallas Karisöödi külas Peetri jõe ääres
                        Kõige kaugemale itta ulatub Eesti Narva linnas
                        Mandri-Eesti keskpunkt
                        Mandri-Eesti keskpunkt asub Jõgevamaal Adavere lähedal ning see on tähistatud rahnuga Tallinna-Tartu maantee ääres.

                        Linnulennult on Eesti suurim ulatus läänest itta umbes 350 km ning põhjast lõunasse ligi 250 km. Väikese pindala kohta on Eestil erakordselt pikk rannajoon – 4010 km. Mandriosa rannajoone pikkus Narva-Jõesuust Iklani on ligikaudu 1240 km, ülejäänu langeb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevasti liigestatud poolsaartest ja lahtedest. Põhjaranniku suuremad poolsaared on Pakri, Suurupi, Viimsi, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi ja Letipea. Mandrisse sopistuvad Paldiski, Lahepere, Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu ja Narva laht. Lääneranniku peamised liigestajad on Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht ning Noarootsi ja Tõstamaa poolsaar.

                        Idas kulgeb Eesti riigipiir Venemaaga enamasti piki veekogusid: mööda Narva jõge, üle Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve. Teispool Venemaa piiri on Leningradi ja Pihkva oblast. Peipsi järves asub Eesti sisevete suurim saar Piirissaar, mis varem tähistas Venemaa ja Liivimaa vahelist piiri, ent tänapäeval kuulub tervikuna Eestile. Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühike maismaapiiri lõik. Lõunas on Eestil piir Lätiga, see kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääne pool aga Liivi lahes läbi Kura kurgu ehk Irbe väina.

                        • Ramsi neem
                        • Vaindloo saar
                        • Karisöödi küla
                        • Nootamaa
                        • Purekkari neem
                        • Narva
                        • parasvöötme okasmetsavööndis
                        • parasvöötme sega- ja lehtmetsavööndis
                        • parasvöötme rohtlas
                        • Saaremaa
                        • Ääressaar
                        • Piirissaar
                        • Leedus
                        • Lätis
                        • Eestis
                        Eesti pindala ja rahvastiku tiheduse võrdlus mõnede Euroopa riikidega
                        Eesti pindala on 45 339 km2 ja seega üks pisemaid Euroopas. Pindalalt väiksemad on Taani, Šveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Montenegro, Luksemburg ning alla 500 km2 kääbusriigid Andorra, Malta, Liechtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 2013. aasta alguses elas Eestis 1 320 200 inimest. Väiksema rahvaarvuga on vaid Montenegro, Luksemburg, Island ja eelnimetatud kääbusriigid.
                        • Leedu
                        • Soome
                        • Holland
                        • Sloveenia
                        • Albaania
                        • Montenegro
                        • Island
                        • Saksamaa
                        • Belgia
                        • Malta
                        • Eesti
                        • Läti

                        Mõtle!

                        • Kirjelda Eesti loodusgeograafilist asendit.

                        Mõisted

                        • loodusgeograafiline asend – mingi koha paiknemine ekvaatori ja nullmeridiaani, aga ka ookeanide, merede ja suuremate pinnavormide suhtes
                        Palun oota