Ää

ON PÜHA·PÄEV.
​OTT JA VÄIKE OLIVER ÄRKAVAD VARA.

OTT RÄÄGIB VAIKSE HÄÄLEGA: „LAS EMA JA ISA MAGAVAD. TEEME TÄNA ISE PANN·KOOKE.“

OLIVER ON NÕUS. LASTEL LÄHEB VAJA PIIMA, MUNA JA JAHU. JA SUURT KAUSSI.

OLIVER, KAS SA OSKAD MUNA KATKI LÜÜA?

On püha·päev. Ott ja väike Oliver ärkavad vara.

Ott räägib vaikse häälega: „Las ema ja isa magavad. Teeme täna ise pann·kooke.“

Oliver on nõus. Lastel läheb vaja piima, muna ja jahu.
​Ja suurt kaussi.

Oliver, kas sa oskad muna katki lüüa?

LL

ON PÜHA|PÄEV. OTT JA OLIVER ÄRKAVAD VARA.

EMA JA ISA MAGAVAD.

LAPSED RÄÄGIVAD VAIKSE HÄÄLEGA.

LAPSED TEEVAD TÄNA ISE  -KOOKE.

Muidugi Oliver oskab. Ta võtab muna ja lööb selle kõmaki vastu lauda katki. Oh seda Oliveri! Ott unustas öelda, et muna peab ikka kaussi jõudma.

Ott lõikab kääridega piima·paki lahti ja valab piima. Pisut loksub lauale.

„Pärast pühime ära,“ sõnab Ott.

Siis lisab ta jahu, suhkrut ja soola. Oliver tahab segada.
​Segama peab rahulikult, muidu läheb üle ääre. Oliver seda ei oska. Ta määrib end töö·hoos jahuga.

Lapsed ise ei küpseta. Oliver läheb ema ja isa äratama. Ott ootab köögis. Järsku kuuleb ta kõva kiljatust. 

MUIDUGI OLIVER OSKAB. TA VÕTAB MUNA JA LÖÖB SELLE KÕMAKI VASTU LAUDA KATKI.
​OH SEDA OLIVERI! OTT UNUSTAS ÖELDA, ET MUNA PEAB IKKA KAUSSI JÕUDMA.

OTT LÕIKAB KÄÄRIDEGA PIIMA·PAKI LAHTI JA VALAB PIIMA. PISUT LOKSUB LAUALE.

„PÄRAST PÜHIME ÄRA,“ SÕNAB OTT.

SIIS LISAB TA JAHU, SUHKRUT JA SOOLA.
​OLIVER TAHAB SEGADA. SEGAMA PEAB RAHULIKULT, MUIDU LÄHEB ÜLE ÄÄRE. OLIVER SEDA EI OSKA.
​TA MÄÄRIB END TÖÖ·HOOS JAHUGA.

LAPSED ISE EI KÜPSETA. OLIVER LÄHEB EMA JA ISA ÄRATAMA. OTT OOTAB KÖÖGIS.
​JÄRSKU KUULEB TA KÕVA KILJATUST.

LL

OLIVER ON VEEL VÄIKE.

TA LÖÖB MUNA VASTU LAUDA KATKI.

MUNA PEAB LÖÖMA KAUSI SISSE!

OTT VALAB KAUSSI PIIMA.

TA LISAB JAHU, SUHKRUT JA SOOLA.

OLIVER TAHAB SEGADA. TA EI OSKA VEEL.

OLIVER ON NÜÜD ÜLENI JAHUNE.

LAPSED ISE EI KÜPSETA -KOOKE.

OLIVER ÄRATAB EMA JA ISA.

EMA EHMATAB.