Peatükk 1.1 (Loodusõpetus 6. kl)

Maakoor koosneb kivimitest

  • Kuidas on tekkinud kivimid?
  • Mille poolest kivimid erinevad?
  • Milliseid kivimeid leidub sinu koduümbruses?

Kivimite teke

Kui õues kõndides kummarduda ja vaadata lähemalt maas lebavaid kive, on näha, et igal kivil on oma kuju ja värvimuster. Mõned neist on kõvad ja rasked, mõned aga pudenevad kergesti juba kraapides. Kivimi värvus, tihedus ja osakeste paigutus näitavad, kuidas on see kujunenud. Osa meie kividest on tekkinud sügaval maakoores, kui hõõguv kivimimass aeglaselt jahtus. Suur osa on aga maapinnal pisikestest kivimiosakestest pika aja jooksul kõvasti kokku pressitud.

Graniidist rändrahn Lahemaa rahvuspargis
Graniiti luubiga vaadates võib näha, et see koosneb mitut värvi osakestest – kristallidest. Kristallid kasvavad väga aeglaselt. Mida suuremad need on, seda kauem on graniit sügaval maapõues tardunud

Paar miljardit aastat tagasi, kui noor ja kuum maakoor tasapisi jahtuma hakkas, tekkisid tardkivimid. Eestis võib peaaegu kõikjal näha tardkivimit graniiti, mis on rändrahnudena laiali paisatud nii mererannikule kui ka metsa alla. Sügaval maakoores moodustab see aga paksu ja tugeva kivimikihi.

  • Kõik kivimid on tekkinud sügaval maakoores.
  • Ühed kivimid on tekkinud sügaval maakoores ja teised maapinnal.
  • Tardkivim on tekkinud magma jahtumis- ja tardumisprotsessis.
  • Tardkivim on tekkinud magma ülessulamisel.
  • Graniit on tardkivim.
  • Graniit on merekivim.

Mõtle!

  • Võrreldes teiste maakoores leiduvate kivimitega on graniit kõva kivi. Kuidas saaks seda tõestada?
  • Milliseid rändrahne tead oma koduümbruses?

Settekivim kasvab tera tera haaval

Ajapikku purunevad kõvad kivimid väiksemateks osakesteks. Neid murendab külma ja sooja vaheldumine, kulutab vihm ja lihvivad merelained. Kunagi ammu lainetas Eesti kohal ürgne ookean. Suures veekogus vajusid põhja liiv ja savi ning mereloomade lubjarikaste kodade jäänused. Kogunes setete kiht, mis kasvas aina paksemaks. Nooremad setted surusid oma raskusega sügavamale jäänud kihtidest vee ja õhu välja ning pressisid need kõvasti kokku. Nii said pudedatest setetest tugevad settekivimid.

Lõuna-Eesti jõgede kaldaastangud koosnevad kokkupressitud liivast. Liivast sai liivakivi sadade miljonite aastate jooksul. Saaremaa kiviaiad, Rakvere Vallimäe kindluse varemed ja kõnniteeplaadid Tallinna vanalinnas on tehtud lubjakivist, mis on samuti settekivim. Eestis leidub palju lubjakiviliike, neid kõiki kokku nimetatakse rahvasuus paekiviks ehk paeks. 1992. aastal valiti paas Eesti rahvuskiviks.

Maakoore pealmine osa koosnebki settekivimitest. Tihti on settekivimid saanud nime nende osakeste järgi, millest nad on tekkinud.

Liivast on pika aja jooksul saanud liivakivi
Lubjast mereloomade kodadest on pika aja jooksul saanud pae- ehk lubjakivi
Savist on pika aja jooksul saanud savikivim

Kunagi ammu elanud loomade ja taimede jäänused, mis muda, liiva ja muude setete alla mattusid, on nüüdseks kivistunud ja settekivimites säilinud tänapäevani. Kivistisi ehk fossiile uurides saame teada, milline oli elu Maal kauges minevikus.

Lubjakivi tekkis soojas meres
Kala fossiil
Trilobiidid elasid ammusel ajal merepõhjas
        • Graniit
        • Liivakivi
        • Savi
        • Settest pika aja jooksul tekkinud kivim
        • Liiv
        • Veekogus või maismaal kuhjunud pude aine
        • Magma tardu­misel tekkinud kivim
        • Lubjakivi

        Mõtle!

        • Peaaegu kõik kivistised on leitud just settekivimitest. Mis sa arvad, miks ei leita neid graniidist?

        Kus näeb erinevaid kivimikihte?

        Kui Eestis ringi sõita, võib nii mõneski kohas näha liiva- või paekivist astanguid. Neid kohti, kus kivimikihid ulatuvad maapinnale, nimetatakse paljanditeks. Suurejoonelisi settekivimitest paljandeid leiame Põhja-Eesti pankrannikult ehk klindilt. Need on tuntud pankade nime all.

        Pakri pank
        Paistu Põrguoru paljand Viljandi lähistel

        Liivakivipaljandid, nn taevaskojad ja põrgud, muudavad aga maaliliseks Lõuna-Eesti sügavad ja vanad orud. Need kulutas väga pika aja jooksul voolanud suurte jõgede vesi ja selle pärast kutsutakse neid ürgorgudeks. Muistsetele eestlastele olid ürgorgude kõrged kaldaastangud ehk taevaskojad pühad paigad.

        • 1
        • 2
        • 3
        • 4
        • 5
        • 6
        • 1
        • 2
        • 3
        • 4
        • 5
        • 6
        • 7
        Soome lahe lõunarannikut ääristab kõrge klint, mis kohati kerkib mitmekümne meetri kõrgusele. Lõuna-Eesti künkliku maastiku muudavad mitmekesiseks liivakivipaljandid sügavates ürgorgudes. Klõpsa kaardil märgitud numbritel, et näha paljandite nimesid
        • Ürgorg
        • Fossiilsein
        • Paljand
        • Rannik
        • Pank
        • Taevaskoda
        • Põrgu
        • Müür

        Eesti maakoores asuvad kihiti savikivimid, liiva- ja paekivi ning paljud teised settekivimid. Seda näeb oma silmaga Põhja-Eesti pankrannikul. Maakoort meie jalge all võib võrrelda telliskivist laotud elumajaga. Nii nagu maja ehitamist alustatakse alumistest tellisekihtidest, nii on ka looduses vanemad kihid allpool ja nooremad maapinnale lähemal. Paksud settekivimite kihid katavad sügaval maakoores olevat graniiti, mis on nagu maja vundament.

        Läbilõige maakoorest, mis Eestis meenutab kihilist kooki. Kivimikihid on kaldu, nii et need kivimid, mis on näha Põhja-Eesti pankrannikus, jäävad lõuna pool aina sügavamale noorte kivimikihtide alla
        • Põhja suunas
        • Lõuna suunas
        • Ida suunas
        • Lääne suunas
        • Tallinna ümbruses
        • Eesti ja Läti piiri lähedal
        • Tallinna ümbruses
        • Eesti ja Läti piiri lähedal
        • Vanemad kivimikihid paiknevad sügavamal kui nooremad.
        • Nooremad kivimikihid paiknevad sügavamal kui vanemad.
        • Tardkivimid
        • Settekivimid

        Kui väärtuslikud on kivimid?

        Inimesed on ikka kasutanud neid kivimeid, mida kodu lähedalt leitakse. Meie vanades linnades sillutati graniidi ehk maakiviga peamiselt tänavaid, maal aga ehitati sellest nii mõisahäärbereid kui ka loomalautu. Aja jooksul on vajunud sisse küll paljude hoonete katused, kuid tugevad müürid seisavad senini püsti. Graniiti kasutatakse ehituses praegugi. Seda purustatakse killustikuks ja lõigatakse plaatideks.

        Munakivitänav Tallinna vanalinnas, mille ääres on paekivist ehitatud maja ja müür. Punased katusekivid on tehtud savist
        Kuressaare linnus Saaremaal on ehitatud paekivist ja selleni viib munakivitee

        Paekivist ladusid meie esivanemad muinasajal kiviaedu ja linnuste kaitsevalle, ristisõdijad lasksid ehitada aga tugevaid ordulosse. Põhja- ja Lääne-Eesti kirikud ja uhkemad hooned on samuti paest. Purustatud paas on tähtis ehitustööstuses tsemendi ja lubja tootmisel, seda vajatakse ka paberi ja klaasi valmistamiseks. Paljudes kohtades kaevandatakse savi. Sellest tehakse tsementi, katusekive, ahjupotte, keraamilisi nõusid ja palju muud. Liivakivi kulub põhiliselt ehituse tarbeks.

        Meie kõige väärtuslikumaks settekivimiks peetakse Kirde-Eestis leiduvat põlevkivi. Sellest toodetakse elektrienergiat ja kütteõli.

        Põlevkivi sisaldab palju fossiile
        • Graniit
        • Lubjakivi
        • Põlevkivi
        • Savi
        • Killustik
        • Tsement ja lubi
        • Elekter ja kütteõli
        • Katuse­­kivid ja nõud

        Mõisted

        • fossiil ehk kivistis – ammu elanud organismi jäänus, mis on kivistunud ja settekivimis säilinud
        • paljand – koht, kus settekivimi kihid ulatuvad maapinnale
        • pankrannik ehk klint – järsk astang Läänemere rannikul
        • sete – veekogus või maismaal kuhjunud pude aine
        • settekivim – settest pika aja jooksul tekkinud kivim
        • tardkivim – magma tardumisel tekkinud kivim
        • ürgorg – kõvadesse settekivimitesse (nt liivakivisse) uuristatud sügav ja vana org

        Ma tean, et …

        Eesti alal koosneb maakoore pealmine osa settekivimitest (liiva- ja paekivist, savikivimitest jm), mis katavad sügavamal maakoores olevat graniiti. Kivimid on väärtuslik ehitusmaterjal, aga ka tööstuse tooraine.

        Palun oota