Mis on puänt?
Arutle
Mõtle uuesti eelmise peatüki loole ja vasta küsimustele.
- Kas hr Fullermani saabumine kontserdile oli ootamatu või ette teada? Miks?
- Kas see on usutav, et Tom saab kontserdile eriloal? Miks?
- Mõtle Tomi loole uus lõpp, mis oleks usutav.
- Meenuta mõnda filmi või raamatut, mille lõpp oli ootamatu. Jutusta sellest.
Ootamatut lõpplahendust nimetatakse puändiks.
Hr Fullermani saabumine ja piletite hankimine on selle loo puänt.
Mõnikord on puänt usutav, mõnikord mitte.
Jutusta
Jutusta piltide järgi lugu 1) naljakalt, 2) kurvalt, 3) vihaselt.



Sama laps
Kes see lõhkus portselanist lambad?
Kes viis liivakasti vanaema hambad?
Kes see taadi taskud kinni nõelus?
Kes see soola suhkru sisse sõelus?
Kes see muukis lahti kapilingi?
Kes see pruukis ema pidukingi?
Kes see mähkis pliidi ümber niiti?
Kes see tegi vaibast rullbiskviiti?
Kas seesama pisike ja paike
laps, kes praegu püüab päikselaike –
see, kes teatab: „Hakkan eluajaks
väga heaks ja targaks õpetajaks!“
- Kuidas on autor luuletuse naljakaks teinud?
- Mis on selle luuletuse puänt?
Harjutus 1
Millised sõnad luuletuses riimuvad? Ühenda paarid.
Mõtle ja tegutse edasi
Arutle
- Kas mäletad oma vempusid või on vanemad neist rääkinud? Jutusta mõni.
- Paluge õpetajal rääkida mõnest tema lapsepõlves tehtud vembust. Kas ta tahtis juba väiksena saada õpetajaks?
- Kas ka õpetaja võiks õpilastele mõne vembu mängida? Näiteks millise?