Aineosakeste liigid

  • Millest aine koosneb?
  • Mille poolest erinevad molekulid, aatomid ja ioonid?
Seotud sisu
Muud tegevused

Millest maailm koosneb?

Miks paistab klaas läbi, paber aga mitte? Kuhu kaob põlemise käigus küünal? Miks muudavad puulehed sügisel värvi? Kuigi maailm on ülimalt keeruline süsteem, toimib see kõik kindlate seadus­pärasuste järgi, mida teadus püüab seletada. Keemia näitab meile, et kõik meid ümbritsev – inimesed, majad, arvutid, maa, vesi, mets – koosneb kolme liiki aine­osakestest: aatomitest, molekulidest ja ioonidest.

Sügisel külmade saabudes laguneb kloroplastides sisalduv roheline pigment klorofüll ning nähtavale ilmuvad kromoplastide punased ja kollased pigmendid
Seotud sisu
Muud tegevused

Aine ja aineosake

Aineosake on aine kõige väiksem osa, mille koostis on sama mis ainel. Aineks nimetatakse ühe­suguste aine­osakeste kogumit, seega on ainel kindlad omadused (vt ptk 1.6). Aine­osakesi on kolme liiki: aatom, molekul ja ioon.

Aatom, molekul ja ioon on aineosakesed.

Vesi on aine, mille aineosake on vee molekul

Mõtle

  • Nimeta mõni aine, milleta poleks Maa selline, nagu me seda tunneme.
Seotud sisu
Muud tegevused

Aatom

Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomi­tuumast ja elektron­kattest. Väärisgaasid, näiteks heelium (He) ja neoon (Ne), on niivõrd püsivad, et eksisteerivad aines üksikute aatomitena. Kristallilistes ainetes, näiteks teemandis ja metallides, on aga tohutu hulk aatomeid omavahel tugevalt seotud. Kristallilise aine valem on lihtsustatud. Näiteks teemandi puhul, mille moodustab süsinik, on valem lihtsalt C, kuigi grammis teemandis on ~50 sekstiljonit (50·1021) süsiniku aatomit.

Teemandi valem on C, kuigi see koosneb paljudest süsiniku aatomitest

Aine nimetus

Esinemisvorm

Valem

Argoon

Räni

Raud

Seotud sisu
Muud tegevused

Molekul

Üksikaatomitena eksisteerivad vaid väärisgaasid, kõigi ülejäänud elementide aatomid püüavad omavahel liituda (vt ka ptk 2.4).  Näiteks vee molekulis on kaks vesiniku aatomit seotud ühe hapniku aatomiga, kloori molekulis aga on omavahel seotud kaks kloori aatomit.

Molekul on aineosake, milles on omavahel seotud kaks või enam aatomit.

Molekulivalem näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid). Kui molekul sisaldab kaks või enam ühe ja sama keemilise elemendi aatomit, märgitakse nende arv indeksiga elemendi tähise järele. Näiteks lämmastiku molekul koosneb kahest lämmastiku aatomist, seega tähistab molekuli valem N2.

Lämmastiku molekulivalem

Lämmastiku molekul koosneb kahest lämmastiku aatomist

Vee molekulivalem

Vee molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist

NF3 molekul koosneb ühest aatomist ja aatomist.

H2SO4 molekul koosneb kahest aatomist, väävli aatomist ja   aatomist.

Molekulmass (Mr) on molekuli mass aatom­massi­ühikutes. Molekuli valemit teades saab molekul­massi lihtsalt leida: tuleb vaid liita molekulis sisalduvate aatomite aatom­massid (Ar). Näiteks vee (H2O) molekul koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist, vee molekul­massi leidmiseks tuleb nende aatomite aatom­massid kokku liita.

Mõtle

Kui suur on vee molekuli mass kilogrammides?

  • SO2 molekulmass

Mr(SO2)=Ar(S)+2·Ar(O)= +2·=

  • SO3 molekulmass

Mr(SO3)=Ar(S)+3·Ar(O)= +3·=

Seotud sisu
Muud tegevused

Ioon

Ioon on aineosake, mis tekib, kui aatom või aatomite rühm loovutab või liidab elektroni. Seega pole ioonis prootoneid ja elektrone võrdne arv ning ioon on laenguga osake. Elektroni(d) loovutanud aatom on positiivse laenguga ioon ehk katioon, sest selle elektron­kattes on negatiivse laenguga elektrone vähem kui positiivse laenguga prootoneid tuumas. Elektroni(d) endaga liitnud aatom on negatiivse laenguga ioon ehk anioon, sest selle elektron­kattes on rohkem elektrone kui tuumas prootoneid.

Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm.

Naatriumi aatom loovutab oma väliskihi elektroni ja muutub naatriumi katiooniks
Kloori aatom liidab oma väliskihile elektroni ja muutub kloori aniooniks
Seotud sisu
Muud tegevused

Ma tean, et ...

  • Aineosake on aine väikseim osake, millel on sama koostis, mis ainelgi.
  • Aine on ühesuguste aineosakeste kogum.
  • Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.
  • Molekul on aineosake, milles on omavahel seotud kaks või enam aatomit.
  • Molekulivalem näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid).
  • Molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes.
  • Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm. Katioon on positiivse laenguga ja anioon negatiivse laenguga ioon.
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused

  1. Nimeta mõni aine, milleta poleks Maa selline, nagu me seda tunneme.
  2. Milliseid aineosakesi on olemas? Kirjelda neid.
  3. Leia N2O ja NO2 molekulmass.
  4. Kirjuta ränikristalli valem, milles on 21⋅1021 räni aatomit.
  5. Milles seisneb aatomi ja iooni põhiline erinevus?
Seotud sisu
Muud tegevused