Lühikokkuvõte
Keemia tegeleb aine seisukohalt kõige väiksemate osakestega, mida inimese silm pole võimeline nägema. Aatom on väikseim aineosake. Aatomi ehituse kirjeldamiseks kasutatakse mudeleid. Õppetöös kasutatakse enamasti aatomi planetaarset mudelit, mis annab ülevaate tuumalaengust ja elektronkatte kihilisest ehitusest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed, neutronitel laeng puudub, seetõttu on tuum positiivse laenguga. Elektronkate koosneb elektonkihtidest, milles liiguvad negatiivse laenguga elektronid. Tuumast kaugeimat elektronidega täidetud kihti nimetatakse väliskihiks. Väliskihis saab olla maksimaalselt 8 elektroni, erandiks on 1. elektronkiht, kuhu mahub maksimaalselt 2 elektroni. Väliskihi kaheksat elektroni nimetatakse elektronoktetiks. Aatomi elektronkatte ehitust iseloomustab lihtsustatud mudel, s.o elektronskeem. Aatomis on prootoneid ja elektrone võrdne arv ja kogu aatom on seetõttu laenguta ehk neutraalne. Aatomile annavad massi põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatommass (Ar) on aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Ühesuguse prootonite arvuga aatomite liiki nimetatakse keemiliseks elemendiks. Igale keemilisele elemendile on antud nimetus ning tähis. Ühetähelisi tähiseid loetakse vastava tähena, kahetähelisi vastava keemilise elemendi nimetusena. Keemilistel elementidel võib esineda palju isotoope. Isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid.
Keemilised elemendid on aatomi ehituse perioodilisuse järgi paigutatud süsteemi ehk perioodilisustabelisse. Igal elemendil on seal kindel koht. Prootonite arvu aatomituumas ja ühtlasi elemendi järjenumbrit perioodilisustabelis nimetatakse aatomnumbriks (tähis Z). Perioodilisustabel koosneb 18 rühmast ja 7 perioodist. Rühmad jaotuvad A- ja B-rühmadeks. A-rühma number on võrdne elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga. Samasse rühma kuuluvatel elementidel on sarnased omadused. B-rühmades asuvaid metallilisi elemente nimetatakse siirdemetallideks. Periood näitab elemendi aatomis olevate elektronkihtide arvu. Perioodilisustabelis eristatakse kolme suurt elementide gruppi: metallilised, mittemetallilised ja poolmetallilised elemendid.
Mõisted
Aatom on aine väikseim ehitusosa, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.
Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus; keemia olulisemad mudelid kujutavad aatomeid ja molekule.
Aatomituum on aatomi osa, mis koosneb prootonitest ja neutronitest.
Prooton on aatomituuma positiivse laenguga osake.
Neutron on aatomituuma laenguta osake.
Elektronkate on aatomituuma ümbritsev ala, milles liiguvad elektronid.
Elektron on negatiivselt laetud osake, mis tiirleb ümber positiivselt laetud aatomituuma.
Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes.
Keemiline element on kindla prootonite arvuga aatomite liik.
Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
Isotoobid on sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Isotoopidel on erinev aatommass.
Elektronkiht on elektronkatte osa, millel tiirlevad elektronid.
Väliskiht ehk väline elektronkiht on elektronkiht, mille moodustavad aatomi tuumast kõige kaugemal paiknevad elektronid.
Väärisgaasid on VIIIA rühma elemendid, mille aatomite väline elektronkiht on täielikult täidetud.
Elektronoktett on aatomi välise elektronkihi 8 elektroni.
Perioodilisustabel on tabel, kus keemilised elemendid on paigutatud süsteemselt aatomi ehituse perioodilisuse järgi.
Aatomnumber (Z) näitab prootonite arvu aatomituumas ja keemilise elemendi järjenumbrit perioodilisustabelis.
Rühm on perioodilisustabeli tulp, mille moodustavad sarnaste omadustega elemendid. A-rühma number on võrdne elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga.
Periood on perioodilisustabeli rida, mille moodustavad elemendid, millel on ühepalju elektronkihte.
Perioodilisustabelis on elemendid jaotatud metallilisteks, mittemetallilisteks ja poolmetallilisteks elementideks.
Elektronskeem on aatomi elektronkatte lihtsustatud mudel, mis kujutab aatomi tuumalaengut, elektronkihte ja elektronide arvu elektronkihtidel.
Teadmiste kontroll
Tuumaosakeste kujutamiseks
Elektronkatte kihilise ehituse kujutamiseks
Aine ehituse näitamiseks
Reaktsioonide selgitamiseks
Aatomituum koosneb kahte liiki osakestest: on positiivse laenguga ja on laenguta tuumaosake. Tuuma ümber liiguvad negatiivse laenguga , mida on sama palju, kui on tuumas . Keemilise elemendi määrab tuumas olevate arv. Näiteks kui tuumas on 6 , siis on keemiliseks elemendiks . Selle elemendi on 12.
- Tähis Ag
- 17 prootonit aatomis
- Perioodilisustabeli 18. element
- VIIA rühma esimene element
- 31 elektroni aatomis
- IVA rühma ja 5. perioodi element
- Perioodilisustabeli 27. element
- Tähis Sb
- Aatommass ligikaudu 75
- 2. perioodi kolmas element
Alumiinium Al: +13|2) 8) 3)
Berüllium :|
Neoon :|
Kaalium :|
Räni :|
Gallium :|
- Elemendi aatomis on 5 elektroni.
- Elemendi aatomis on 4 prootonit.
- Elemendi aatomis on 5 neutronit.
- Elemendi aatommass on 4.
- Elemendi aatommass on 8.
- Elemendi aatommass on 9.
- Element asub perioodilisustabeli 2. perioodis.
- Element asub perioodilisustabeli IIB rühmas.
Aatomi osa
Kordamisküsimused
- Kuidas nimetatakse aine väikseimat koostisosa?
- Milleks peamiselt kasutatakse tänapäeval keemias mudeleid?
- Kirjelda erinevaid aatomimudeleid ning nende kasutusalasid.
- Millise kuulsa keemiku loodud aatomimudelit kasutatakse veel tänapäevalgi aatomi ehituse õppimiseks? Miks?
- Kui suured on aatomid?
- Kirjelda aatomi ehitust.
- Kui suure osa aatomi massist moodustavad tuumaosakesed? Miks?
- Kirjelda neutronit (paiknemine aatomis, laeng ja mass).
- Milline on aatomi laeng tervikuna? Mitu elektroni on aatomis, kui tuum koosneb a) 17 prootonist ja 17 neutronist, b) 92 prootonist ja 143 neutronist?
- Mis on aatommass (Ar) ? Kui suur on hapniku aatommass, kui see koosneb 8 prootonist, 8 neutronist ja 8 elektronist?
- Seleta mõistet „keemiline element“. Too kolm näidet.
- Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad keemiline element ja lihtaine?
- Kuidas tähistatakse keemilisi elemente? Too kaks näidet keemilise elemendi tähistuse kohta.
- Kirjuta järgmiste keemiliste elementide tähised: a) naatrium, b) kroom, c) raud, d) jood, e) fosfor, f) argoon.
- Milliseid keemilisi elemente tähistatakse järgmiselt: H, S, O, He, Ca, Al?
- Kirjelda vesiniku isotoopide põhjal, mille poolest isotoobid sarnanevad ja mille poolest erinevad.
- Mis on elektronkiht? Mitu elektronkihti võib aatomil maksimaalselt olla?
- Kirjelda elektronkatte kihilist ehitust ja elektronide jaotumist elektronkihtidele.
- Mida nimetatakse elektronoktetiks? Miks on see oluline?
- Mille alusel on keemilised elemendid perioodilisustabelis järjestatud?
- Mida näitab aatomnumber (Z) perioodilisustabelis? Mitu elektroni on järgmiste elementide elektronkattes: a) süsinik (Z = 6), b) jood (Z = 53), c) elavhõbe (Z = 80)?
- Mitu põhirühma on perioodilisustabelis? Mida näitab põhirühma number?
- Mitmeks perioodiks on perioodilisustabel jaotatud? Mida näitab perioodi number?
- Mitu elektronkihti ja väliskihi elektroni on järgmistel elementidel: a) väävel, b) liitium, c) kaltsium, d) radoon?
- Millistesse põhilistesse gruppidesse jaotatakse keemilised elemendid perioodilisustabelis? Mille poolest erinevad poolmetallid teistest elementidest?
- Mis on elektronskeem? Koosta järgmiste elementide elektronskeem: a) boor, b) neoon, c) magneesium, d) väävel.
