Kasutegur
Töö tegemisel esineb liikuvates seadmetes alati hõõrdumine. Teatud osa energiast kulub hõõrdumise vastu töötamiseks. Olgu näiteks vaja keha tõsta mingile kõrgusele. Keha on raske ja tõsta seda ei jõua. Keha teisaldamiseks võib kasutada kaldpinda ja veeretada keha seda mööda üles. Keha teisaldamisel kaldpinna abil on vaja teha kahte liiki tööd:
- tööd selleks, et keha tõuseks teatud kõrgusele ja
- selleks, et keha veeretada.
Keha tõstmine on vajalik ja seda nimetatakse kasulikuks tööks. Inimese poolt tehtud töö ehk kogutöö on võrdne kasuliku töö ja veeretamiseks tehtava töö summaga.
Sama on kõikidel juhtudel, kus tehakse tööd. Saadud kasulik töö on alati väiksem tehtud kogutööst. Kasuliku töö osakaalu kogutööga võrreldes näitab kasutegur.
Seadmed on väga erineva kasuteguriga. Nii on elektrimootori kasutegur 90%, sõiduautol aga 30–40%.
Pean meeles
Kasutegur iseloomustab arvuliselt kasuliku töö osakaalu kogutööga võrreldes.
Mida suurem on seadme kasutegur, seda ökonoomsem on mehhanismi kasutamine.
Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet.
Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides:
Tähised:
η – (kreeka tähestiku väiketäht eeta) kasutegur |
Küsimusi ja ülesandeid
- Vasta õppetüki alguses olevale küsimusele.
- Vali erinevaid tegevusi (töid) ja otsusta, mis nendes moodustab kogutöö, mis kasuliku töö.
- Määra kasutegur:
a) ratastel keha veeremisel piki kaldpinda;
b) keha libistamisel piki kaldpinda.
Kasulik töö arvuta kehale mõjuva raskusjõu ja kaldpinna kõrguse kaudu.
Kogutöö arvutamiseks mõõda veojõud ja kaldpinna pikkus.
Uuri kasuteguri sõltuvust kaldpinna kaldenurgast.
- 0,4 kW·h
- 2 kW·h
- 3,6 kW·h
- 4,45 kW·h
- 9 kW·h
- 36 kW·h
- Service provided by Star Cloud LLC