Soo areng

Eri vanusega soode taimestik võib olla väga erinev. See, millised taimed soos kasvavad, sõltub turbakihi paksusest. Kümnete ja sadade aastate jooksul muutub turbakiht paksemaks ja taimede kasvutingimused muutuvad.

Kui madal ala soostub või järv kinni kasvab, vallutavad algul kogu soostuva ala rohttaimed. Turbakiht on esialgu veel õhuke ja soo pind ümbritsevatest aladest madalam. Seetõttu nimetatakse soid, kus kasvavad peamiselt rohttaimed, madalsoodeks. Madalsoos ulatuvad taimede juured veel läbi õhukese turbakihi toitainerikkama mulla ja põhjaveeni. Ka pinnavesi toob siia ümbritsevatelt aladelt toitaineid. Seetõttu on madalsoo taimestik lopsakas ja liigirikas.

Madalsoo pind on ümbritsevast maastikust madalam

Mõnes kohas laiutab madalsoos esialgu pilliroog, teisal katavad maad peamiselt tarnad. Kuid siin leidub ka kaunite õitega taimi, nagu näiteks soopihl, kalla sugulane soovõhk ja ubaleht. Madalsoos kasvab ka põõsaid, näiteks pajusid, puudest saab kõige paremini hakkama sookask.

Pikkamööda koguneb madalsoos turvast aina rohkem, pinnas muutub hapukamaks ja toitainete poolest vaesemaks. Paljudele rohttaimedele see enam ei sobi ja nende asemel hakkavad siin-seal kasvama turbasamblad. Sood, milles leidub nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi, nimetatakse siirdesooks. Siirdesoo on üleminekujärk madalsoo ja raba vahel.

Siirdesoos ei ulatu paljude taimede juured enam läbi turbakihi põhjaveeni

Turbasamblamätastel hakkavad peatselt kasvama rabataimed, näiteks tupp-villpea ja jõhvikas. Nende juured ei ulatu enam toitainerikka mullani. Mätaste vahel leidub siiski veel ka madalsoo taimi, mis kasvavad ikka veel n‑ö jalgupidi vees ja saavad kätte rohkem toitaineid. Puudest võib siirdesoos näha nii kaski kui ka üksikuid kiduraid mände.

Turbasamblamättad siirdesoos laienevad tasapisi ja kasvavad lõpuks omavahel kokku. Kui kogu soo on paksu turbavaibaga kaetud, saab rääkida juba rabast ehk kõrgsoost. Rabas kasvab turbakiht u 1 mm aastas. Tuhandete aastate jooksul kerkib raba pind ümbritsevast maast kõrgemale, nagu kausis kerkiv saiatainas. Seepärast ei valgu sinna enam pinnavett.

Ka põhjavesi jääb paksu turbakihi alla. Seetõttu ei ulatu rabas taimede juured enam toitainerikka mulla ja põhjaveeni. Toitaineid saavad rabataimed ainult sademeveest ja rabale langenud tolmust. Ka kogu vee saavad nad sademetest. Selliste tingimustega tulevad toime vähesed taimeliigid. Rabas valitsevad turbasamblad. Veel võib rabas kasvamas näha rabamurakat, tupp-villpead, jõhvikat, kukemarja ja huulheina.

Raba pind on ümbritsevast maastikust kõrgem. Võrdle põhjavee taset ja turba paksust madalsoos, siirdesoos ja rabas

Raba ei ole ühetaoline. Raba servas kasvavad männid üsna tihedalt, keskosa poole liikudes jääb neid aga aina vähemaks ja raba muutub lagedamaks. Mõnes raba osas on vee ja püdela turba ning samblaga täitunud lohkusid, mida nimetatakse älvesteks. Nende kõrval on ka tiigi- või järvesarnaseid enamasti pikliku kujuga veekogusid – laukaid. Älved ja laukad tekivad sellest, et taignana kerkiv rabapinnas on raske ja rebeneb. Laukad ja älved võivad olla väga sügavad.

Raba keskosa ümbritsevad tavaliselt piklikud laukad, mistõttu rabast välja saamiseks tuleb võtta suund laugastega risti. Laugastest tuleb aga ikka ringiga mööda minna, mistõttu võib kergesti ära eksida. Sellepärast peaks rabasse minema mitmekesi.

Laukad ümbritsevad ringidena raba keskosa