Tarbimine
Tarbimise põhiliseks tõukejõuks on inimeste mitmesugused vajadused. Majandusteaduse järgi on tarbimine isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus.
Eratarbimine
Eratarbimise alla kuuluvad majapidamiste kulutused, mida tehakse uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks.
Eratarbimine sõltub eelkõige inimeste tulude suurusest.
Tarbimine suureneb tulude tõustes, kuid osa sissetulekust ka säästetakse. Sellepärast eksisteerib tulude tõusust sõltumatu autonoomne tarbimine.
Avalik tarbimine
Avalikuks tarbimiseks nimetatakse avaliku sektori ehk valitsuse kulutusi, mida tehakse lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks.
Avalik tarbimine seisneb kas kogu rahva ühiste vajaduste rahuldamises või täiendab eratarbimist. Avaliku tarbimise eest tasutakse riigieelarve või kohalike eelarvete summadest.
Arutle
- Nimeta tooteid ja teenuseid, mida eratarbijad saavad tarbida.
- Milliseid rahva vajadusi rahuldab avalik tarbimine?
Tarbimiskäitumine
Meie tarbimiskäitumine tuleneb kasulikkusest. Kasulikkus tähendab tarbija subjektiivset hinnangut toote või teenuse tarbimisomadustele. Toote või teenuse tarbimisomadused määravad selle võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove.
Ratsionaalne tarbija rahuldab kõigepealt need vajadused ja soovid, mis on kõige kasulikumad ja mida ta saab endale lubada. Tarbija teeb alati mingi valiku ja vastavalt sellele saadakse ka alternatiiv ehk loobumiskulu.
Arutle
- Kas sina oled ratsionaalne tarbija? Põhjenda.
Tarbimiskäitumine Eestis
Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige 2019. aastal keskmiselt 489 eurot kuus, see on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.
Toidule ja eluasemele kulus mullu leibkonna eelarvest 36,8% ehk keskmiselt 180 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Võrreldes 2016. aastaga suurenesid leibkonnaliikme sundkulutused kuus 18 euro võrra.
Aastal 2019 kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 104 eurot kuus, see moodustas kogukuludest 21,2%. Eluasemele kulus samal ajal keskmiselt 76 eurot kuus. Mõlemal juhul suurenesid kulutused võrreldes 2016. aastaga üheksa eurot. Transpordile kulus kuus keskmiselt 72, vabale ajale 52, majapidamisele 36 ning rõivastele ja jalatsitele 27 eurot leibkonnaliikme kohta. Kõige rohkem suurenesid kulutused transpordile: kolme aasta taguse ajaga võrreldes 22 eurot.
Leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 19 euro võrra suurem kui maal: kulutused kuus vastavalt 83 ja 64 eurot. Linnaleibkondadel kulus rohkem raha ka väljas söömisele ja hotellidele: linnas elav leibkonnaliige kulutas sellele keskmiselt 5,9% ning maal elav 4,1% oma eelarvest.
Transpordile kulus maal 16,8% ja linnas 13,7% leibkonna eelarvest. Ühe kuu arvestuses tähendas see leibkonnaliikme kohta 77 euro suurust väljaminekut maal ja 69 euro kulutamist linnas. Maal kulus leibkonnaliikme kohta toidule ja alkoholita jookidele 22,8% ja linnas 20,4% eelarvest.
Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu*, Harju ja Viljandi maakonnas: vastavalt 598, 553 ja 515 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 325 ja 327 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.
Statistikaamet
Arutle
- Millele kulutab eestlane kõige rohkem raha?
- Milline tarbija on eestlane?
Teadlik ja vastutustundlik tarbimine
Tarbimiskäitumine mõjutab üldises mõttes majandust, kuid lisaks sellele mõjutab see meie endi ja teiste riikide ja rahvaste heaolu ning looduskeskkonda. Sellepärast peame oskama teadlikult ning vastutustundlikult tarbida. Vastutustundlik ehk eetiline tarbimine tähendab, et me oleme teadlikud toote või teenuse taustast (kes on selle valmistanud, kus kohas, millisest toorainest ja mis tingimustes) ja oma ostuvalikute mõjust (keskkonnale, teistele inimestele).
See, mida me ostame, väljendab kaudselt meie väärtushinnanguid ning kas me toetame või ei toeta kaupu ja teenuseid tootvate firmade tootmispõhimõtteid ja tööeetikat. Näiteks mahetoodete eelistamine näitab, et hoolime keskkonnast, ja õiglase kaubanduse (Fairtrade, vt ptk 2.5) tooteid ostes oleme tööjõu ekspluateerimise vastu.
Vastutustundlik tarbimine ei tähenda ainult teatud toodete asendamist eetiliselt parematega. Eelkõige tähendab see oma tarbimisharjumuste ümberhindamist ning liigtarbimise vähendamist. Teadlik tarbija planeerib oste ette ja võrdleb hindu.
Arutle
- Nimeta vastutustundliku tarbimise põhimõtted.
- Kas oled teadlik ja vastutustundlik tarbija? Põhjenda.
Teadliku tarbija näpunäited
- Koosta ostunimekiri.
- Osta võimalusel kohalikku kaupa.
- Ära osta iga kord uut kilekotti, vaid käi poes riidest kotiga.
- Ära osta ühekordselt kasutatavaid nõusid.
- Väldi liigset pakendamist.
- Korduvkasutatavad pakendid vii vastuvõtupunkti.
- Külasta taaskasutuskeskuseid ja kasutatud rõivaste kaupluseid.
- Vii oma korralikud ja kasutatud riided, mida sa enam ei vaja, taaskasutuskeskusesse.
- Kasuta taaslaetavaid patareisid.
Arutle
- Millist kasu aitavad need näpunäited saavutada?
Miks tarbida säästvalt?
Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Vähemalt retoorikas on. Kui me kõik ressursid kohe ära tarbime, siis pärast imeme näppu. See aga ei ole teadupoolest heaolu allikas.
Säästva tarbimise ideoloogia tuleneb säästva arengu kontseptsioonist: “Säästev areng on selline areng, mis vastab praegustele vajadustele, säilitades samal ajal tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada nende vajadusi.“ See on muidugi segane ja palju vaidlust tekitav kontseptsioon, kuid selle põhimõte on selge: me elame piiridega maailmas, ja praegune tootmise-tarbimise mudel pole jätkusuutlik. [---]
[---] Üldiselt võiks öelda, et säästev tarbimine tähendab selliste kaupade tarbimist, mis on keskkonnale ja tervisele vähem kahjulikud. Kuid ainult “tervise toode“ võib olla keskkonnale kahjulikum kui analoog, mis ei ole nii “tervislik“. Komponendid on looduslikud, kuid maailma eri paigust ja toode ise on ülepakendatud. Säästev tarbimine tähendab seda, et me lõpetame mõttetu raiskamise seal, kus seda on võimalik teha. Iga kord ei ole vajadust poest kilekotti osta. Kõiki üksikuid tooteid ei ole vaja väikestesse kilekottidesse toppida. Pudelivee asemel võime kraanivett lasta läbi filtri. Liha asemel võime süüa aga rohkem taimset toitu, mis on pealegi kasulikum nii tervisele kui ka keskkonnale.
Karin Lipp, Rasmus Pedanik. Säästev tarbimine, www.bioneer.ee.
Arutle
- Miks peab säästlikult tarbima?
Tarbijakaitse
Riiklik tarbijakaitse on tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle. Eesti tarbijakaitse põhialused on kirjas tarbijakaitseseaduses.
Arutle
- Miks on tarbijakaitse vajalik?
Tarbija põhiõigused
1962. a 15. märtsil deklareeris USA president J. F. Kennedy esimest korda avalikult tarbija põhiõigused. Seda päeva ongi hakatud tähistama tarbijate õiguste päevana. Kennedy kõnest kasvas välja 1985. a ÜRO tarbijakaitsejuhistes avaldatud tarbija kaheksa õigust, mis on aluseks Eesti tarbijakaitseseadusega sätestatud tarbija põhiõigustele:
- õigus rahuldada põhivajadusi;
- õigus tarbida ohutuid kaupu ja teenuseid;
- õigus saada informatsiooni;
- õigus saada koolitust;
- õigus valida;
- õigus olla esindatud;
- õigus saada kahjudele hüvitust;
- õigus elada ohutus keskkonnas.
Arutle
- Millised õigused tunduvad sulle kõige olulisemad? Põhjenda.
Kuidas saab tarbija kaitsta oma õigusi?
Alati tuleb korralikult läbi lugeda kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja panna tähele hooldustingmärke, et kaupa oleks võimalik sihipäraselt kasutada ega rikutaks seda oma oskamatusega. Kauba või teenuse ostmine on samal ajal ka lepingu sõlmimine ostja ja müüja vahel. Lepingutingimused räägitakse omavahel läbi kauba või teenuse pakkumisel (millised omadused on DVD-mängijal või fotoaparaadil, kas jalatsid on mõeldud vihma või kuiva ilmaga kandmiseks jne), kuid rida tingimusi tuleneb ka õigusaktidest ja nendega peavad mõlemad pooled arvestama. Selliselt sõlmitud leping peab tagama, et tarbija oleks ostuga rahul.
Vastavalt tarbijakaitseseadusele
- vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest, mida ta müüb;
- peab kaup olema ohutu ja tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega;
- peab müüja andma tarbijale kauba kohta tõest infot.
Need on tarbija seaduslikud õigused, mis kehtivad iga kauplusest, tänavalt, turult, kataloogi- või postimüügist ostetud kauba või teenuse puhul. Kui aga ostetud kaup või teenus osutub siiski mitterahuldavaks ja tegemist on sõlmitud lepingu rikkumisega, siis tuleks oma õigusi kaitsta. Lihtsaim viis on esitada kaebus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (www.ttja.ee).
§ 3. Tarbija põhiõigused
Tarbijal on õigus:
1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Arutle
- Kas sinu kui tarbija põhiõigusi on kunagi rikutud?
Vaata ka
- Tutvu tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti koduleheküljega (www.ttja.ee). Vali mõni teema alajaotuse "Tarbijale" juurest, mis sind rohkem huvitab. Mida uut said teada?
Tarbimisühiskond ja selle kujunemine
Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimesed rahuldavad oma vajadusi peamiselt kaupade ja teenuste ostmisega. Tarbimisühiskond soodustab teenuseid ja tooteid üha suurenevas koguses tarbima.
Tarbimisühiskond kujunes välja pärast Teine maailmasõja lõppu, kui algas sõjajärgne majandustõus. Majandustõusu tulemusel laienes nii tootmine kui ka tarbimine, kaubandus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Masstootmise ja finantsressursside kasvu tõttu langes kaupade hind.
Teaduslik innovatsioon tõi 1950. ja 1960. aastatel kaasa palju uusi tooteid (televiisorid, külmkapid,tolmuimejad, värvifilmid jne) ja teenuseid (reisipaketid, liising jm), mis ahvatlesid tarbijaid järjest rohkem tarbima.
Kaubanduse globaliseerumisega kasvas rahvusvaheline kaubandus veelgi ning tarbijal oli võimalik aina rohkem kaupu valida. Viimase viiekümne aasta jooksul on ülemaailmne tarbimine tohutult kasvanud. Näiteks ajavahemikus 1960–2006 kasvasid tarbimiskulud inimese kohta maailmas kolm korda.
Tarbimisühiskonna kriitika
USA majandusteadlane David Korten on rõhutanud, et väike osa maailma rahvastikust (jõukad) elab suurema osa arvel (vaesed). Sealjuures elavad jõukamad loodusvaenulikult ja ebaloomulikult. Loodusvaenulikult sellepärast, et tarbimise kasv kõrge elatustasemega riikides toob paratamatult kaasa tootmise kasvu arengumaades. Tootmise kasv toob omakorda kaasa reostuse suurenemise. Jõukad elavad ebaloomulikult sellepärast, et tarbimisühiskond soosib liigtarbimist ehk tarbimist tarbimise pärast, mitte tarbimist vajaduse pärast.
Maineka Worldwatchi instituudi arvates peab inimkond tulevikus senise tarbimisel põhineva kultuurimudeli hülgama ning asendama selle säästlikkusel põhineva uue kultuurimudeliga.
Arutle
- Kas oled nõus D. Korten’i ideedega? Põhjenda.
Jean Baudrillard ja ihad
Prantsuse kultuuriteadlane ja filosoof Jean Baudrillard on veendumusel, et tarbimisühiskond on ühiskond, mis tegeleb põhiliselt ihade tootmisega. Ometi ei öelda ühiskonnas avalikult, et ihasid toodetakse. Öeldakse vaid, et ihad on olemas ja neid rahuldavad teatud kaubad või teenused. Baudrillardi arvates toimub ihade tarbimine ja vaigistamine tagant ettepoole. Kõigepealt paisatakse turule kaup ja seejärel antakse teada, millist iha see rahuldab.
Arutle
- Kas oled Baudrillardiga nõus? Põhjenda.
Kas oleme hüpnotiseeritud tarbijad?
Tehke oma elust kokkuvõte. Vaadake, millised on teie autod, kuidas te riietute, mida te sööte, suitsetate või loete. Kas kõik need asjad oletegi teie ise? Kui kogu teie materiaalse omandi kuhilad anda antropoloogi käsutusse, kas ta suudaks siis kokku panna täpse portree teie isiksusest? Kas see portree kujutaks siis midagi tõeliselt algupärast või kujutaks ta “tüüpilist“? [---] küllap võiksite teiegi endalt küsida: “Kui palju ebatõelist minus õigupoolest leidub? Kas mulle tõepoolest meeldivad teemandid? Kas ma pean oma elukaaslast veetlevaks tema enda või millegi muu pärast? Kas minu igapäevaste, näiliselt vabatahtlike valikute tohutu hulk on ikka tõepoolest minu enese vaba tahte tulemus?“
Kalle Lasn. Kultuuritõkestus. Ameerika naeruvääristamine. Tänapäev: Tallinn, 2005.
Arutle
- Vasta tekstis esitatud küsimustele.
Küsimused
- Kuidas olla vastutustundlik tarbija tarbimisühiskonnas?
- Millised on tarbimisühiskonna plussid ja miinused?
- Service provided by Star Cloud LLC