Harjutus 12
Loe Andres Ehini luuletusi ning pööra tähelepanu sellele, kuidas autor on täishäälikutega mänginud.
käes on savi
käes on suur savi
käes on kuum savi
eemale linnast
eemale linnast
sõidavad savitajad
kui käes on savi
siis soe on merevesi
üks savitaja ütles teisele
„Ma tunnen su vastu suurt havi!”
suurt havi! suurt havi! suurt-suurt havi!
suur savi! päevad pikad!
suur savi! valged ööd!
kui savi on käes siis saame pahata!
* * *
me läksime üle mure
ja muri kohises
me lend’sime üle mure
ja muri mühises
me muremehed kõik! juhhei!
ei mureta olla saa! juhhei!
muri – see on meie leib! juhhei!
muremehed! taruiraraa!
(Andres Ehin „Luba linnukesel väljas jaurata”)
- Luuletuse keelekasutus erineb tavapärasest keelekasutusest. Too näiteid, kuidas.
- Mis sulle luuletuses meeldis? Kas oli midagi, mis ei meeldinud? Põhjenda.
Häälik või täht
Häälik – suulise kõne väikseim üksus. Häälikuid hääldame ja kuuleme.
Häälikuid saab jagada mitmel viisil.
Täht – hääliku tähistamise märk kirjas. Tähti loeme ja kirjutame.
- Kaashäälikud saab omakorda jagada sulghäälikuteks ja suluta häälikuteks.
Helituid ja helilisi häälikuid on vaja tunda selleks, et teada, millal lisada sõnale -gi, millal -ki.
Helilisele häälikule liitub -gi, nt emagi, pallgi, koergi, kohvgi.
Helitule häälikule liitub -ki, nt kasski, kokkki, garaažki, seifki.
- Miks on mõnikord tarvis lisada sõnale -gi või -ki?
- Miks nimetatakse neid liiteid rõhuliideteks?
- Miks on vaja tunda helilisi ja helituid häälikuid? Nimeta helilised häälikud.
Harjutus 13
Võrdle lausepaare. Selgita suuliselt, mille poolest nende tähendus erineb.
Koer kippus külmaga tuppa. Koergi kippus külmaga tuppa.
Laps sai jutust aru. Lapski sai jutust aru.
Madis oli ehmunud. Madiski oli ehmunud.
Harjutus 14
kirik
reket
riidekapp
Madrid
suusakepp
Itaalia
eramu
söögilaud
garaaž
söögilaud
aer
diivan
Ungari
loss
Pariis
Dublin
kummut
ketas
Portugal
Island
aken
TULETA MEELDE
Kindlas järjekorras tähed moodustavad tähestiku.
A B (C) D E F G H I J K L M N O P (Q) R S Š Z Ž T U V (W) Õ Ä Ö Ü (X) (Y)
Harjutus 15
- Arutage klassis, miks on mõni täht märgitud sulgudesse.
- Mis vahe on tähel ja häälikul?
- Miks on vaja tähestikku tunda? Kus läheb õpilasel seda sageli vaja?
- Missuguste ametite esindajad peavad tähestikku hästi tundma?
1.
- Elis
- Regina
- Anna
- Piret
- Delia
- Inna
- Janne
- Ulrika
- Nora
- Anette
- Lisette
- Hanna
- Kristel
- Berit
- Merit
2.
- Serbia
- Šveits
- Holland
- Kreeka
- Austria
- Taani
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Suurbritannia
- Portugal
- Bulgaaria
- Saksamaa
- Soome
- Rumeenia
- Hispaania
3.
- Elva
- Jõgeva
- Pärnu
- Tallinn
- Tamsalu
- Rapla
- Tapa
- Maardu
- Narva-Jõesuu
- Tartu
- Türi
- Paide
- Rakvere
- Narva
- Põltsamaa
Harjutus 16
Lugege tekst klassis kõva häälega ette. Seejärel täitke ülesanded selle järel.
Seitsme moe ja mure taga oli ümelik käningriik. Õieti ei olnud ümelik mitte riik, vaid selle käningas. Käningas paistis silma sellega, et ei elanud lossis, vaid lõssis. Muidugi pidi lõssis ulpima ka kogu äukond, tiinritest ja tiapoistest röökimata, kuigi see neile parmugi ei müüldinud. Kellele siis ikka müüldiks päevad läbi lõssis liguneda, öödki takkapihta.
Aga kõige sandim oli siduritel. Nende sijariistad ja räudrüüd rüüstetasid lõssi valvates läbi ja mudagi polnud pirata.
Endastmõista oli käningal ka käningatatar ehk printsuss. Ja nagu printsussid ikka, tahtis temagi saada mähele. Eks neid printse tal ju kosjas käis, aga ükski neist ei vüütsinud käningatatart lõssist välja õngitseda ja nõnda rätsutasid kõik sama targalt koju tagasi. Nüüd oli printsussil natt varuks ja hea näu kallis.
(Henno Käo „Printsuss”)- Kas teksti oli kerge lugeda? Miks?
- Kuidas on pala autor keelega mänginud?
- Kas sulle meeldis see lugu? Põhjenda oma arvamust.
- Kirjuta vihikusse, mis võis jutus edasi juhtuda. Mängi julgesti täishäälikutega.
KORDAME!
- Mis on täht, mis häälik?
- Nimeta helilised häälikud. Miks on vaja tunda helilisi ja helituid häälikuid?
- Loe peast kogu tähestik koos võõrtähtedega.
- Kas võõrtähed võivad esineda ka eestikeelsetes sõnades?
