Harjutus 7
Loe järgmist teksti ning seejärel vaata tabelit. Kumb tundub sulle huvitavam ja ülevaatlikum? Miks? Mille poolest on sõnaline tekst parem? Mille poolest tabel? Miks on hea kasutada neid kahte koos?
Eile toimus Metsaküla koolis spordipäev, kus osales kogu põhikooliosa. Väga kaasakiskuvaks alaks kujunes poiste kaugushüppe võistlus, milles liidrid vaheldusid iga hüppega. Võistluse võitis Erki 4,11 m pikkuse hüppega. Teise koha saavutas Mihkel (4,05) ja kolmanda koha Peeter, kellel jäi vaid 1 cm 4-meetrisest hüppest puudu. 4. koha saavutas Jaak (3,86), 5. koha Henrik (3,71) ja 6. koha Rein 3,6-meetrise hüppega.
Nimi | Hüppe pikkus (m) |
Jaak | 3,86 |
Peeter | 3,99 |
Erki | 4,11 |
Henrik | 3,71 |
Mihkel | 4,05 |
Rein | 3,60 |
- Mille poolest on sõnaline tekst parem? Mille poolest tabel?
- Miks on hea kasutada neid kahte koos?
Mõnikord on oluline esitada infot tabelite, skeemide ja diagrammidena, sest need esitavad arvandmeid palju ülevaatlikumalt ja selgemalt.
Harjutus 8
Uurige pinginaabriga diagramme, mis on võetud Teele Laidsalu uurimistööst „Noored ja raha“, ja leidke koos vastused küsimustele.
- Mille kohta saab diagrammidelt infot?
- Kus võiksid niisugused diagrammid paikneda? Keda sellised andmed võiksid huvitada?
- Mida oleks teie arvates veel huvitav küsida, kui uuritakse noorte ja raha teemat? Miks?
Tabelid
Tabelid aitavad paremini esitada arvulist infot.
Tabelil peab alati olema pealkiri, et oleks selge, mis infot see sisaldab.
Klass | Õppeaine | Keskmised punktid |
3. | matemaatika | 25,5 |
3. | eesti keel | 42,6 |
3. | vene keel | 45,4 |
6. | matemaatika | 25,5 |
6. | eesti keel | 47,8 |
6. | vene keel | 77.9 |
6. | kunstiõpetus | 41,2 |
Tulp- ja sektordiagrammid
Tulpdiagrammid sobivad niisuguste arvandmete esitamiseks, mida võrreldakse. Tulpdiagramm rõhutab üksikuid arve ja võrdleb neid omavahel.
Sektor- ehk ringdiagrammi kasutatakse niisuguste andmete esitamiseks, mis kokku moodustavad ühe tervikliku kogumi, s.t kõigi diagrammil esitatud andmete summa on 100%. Sektordiagramm näitab osa ja terviku suhet.
Diagrammidel peab olema allkiri, seda ka siis, kui tekstis on juttu, mida diagrammil on kujutatud.
- Võrdle kaht ühesuguste andmete ja sama allkirjaga diagrammi. Mida kumbki rõhutab?
Kuidas arvutil diagrammi koostada?
- Kanna MS Excelis tabeli lahtritesse andmed, mida soovid diagrammina vormistada.
- Märgista need tabeli lahtrid, mille kohta soovid diagrammi koostada.
- Vali Insert/Lisa-menüüst diagrammi liik, mida soovid moodustada, nt sektordiagramm (Pie), tulpdiagramm (Column).
- Pärast diagrammi moodustamist saad Design/Paigutus/Kujundus-menüüst täpsustada oma diagrammi: lisada tiitli, muuta värve jne.
Harjutus 10
Korraldage klassi õpilaste hulgas lühiküsitlus. Uurida võib näiteks, mis õppeaine kellelegi meeldib, missugustes huviringides osaletakse jms. Võtke andmed kokku ja koostage diagramm. Võimaluse korral kasutage selleks Microsoft Excelit.
Harjutus 11
Kas lugeda või e-lugeda?
Noored on nutiseadmete kasutamisel osavnäpud, kuid ilukirjandust lugedes eelistavad nad „päris raamatuidˮ. E-raamatute maailm on nii õpetajaile kui ka õpilastele veel üsna võõras. Ehk õnnestub kasinat lugemishuvi digiraamatute abil suurendada?
„E-raamatud meeldivad mulle rohkem,ˮ lausub Tartu Karlova kooli 6.b klassi õpilane Oskar. Ainsana oma klassis on tal ka e-luger. Oskar loeb põhiliselt raamatuid, mida õpetaja soovitab. E-raamatuid ta laenutanud pole, vaid ostab. Palju raamatuid on aga tasuta.
Oskar loetleb e-raamatu plusse: neid on õhtuti väga mõnus lugeda, sest lugeril on valgustus ja tekstile ei teki varje, saab ka voodis pikali lugeda.
Õpetaja lubab lugemiskontrolli ajal lugeri lauale jätta ja kui on vaja tekstist mingi koht üles otsida, saab seda lugerist kiiresti teha.
Ka Kris ütleb, et talle meeldivad e-raamatud rohkem, sest neid on mugavam lugeda. Viimati luges ta „Tim Thalerit”.
6.b klassi „vana kooli” raamatute eelistajate partei on aga märksa suurem, põhjused on erinevad.
Taavi: „Nendel ei teki rikkeid nagu e-raamatutel.”
Robi: „Lugerit peab laadima, raamatut ei pea. Mulle meeldib raamatukogust laenutada. Vahel on teised raamatusse igasuguseid asju juurde kirjutanud või joonistanud.”
Tuule: „Paberraamatud ei kahjusta nii palju silmi.”
Ann-Marii: „Tavalist raamatut ei pea laadima.”
Gerta: „Mulle meeldib raamatukogus riiulist ise raamatut otsida.”
„Lugerit proovida võiksid kõik ja olen soovitanud seda teha,” ütleb õpetaja Katrin Raidma. „See on hea ja kiire võimalus raamatuid kätte saada. On vanemaid, kes ostavadki e-raamatu, et laps lugeda saaks. Aga see on ikka pigem erand. Üks viienda klassi poiss soovitas klassikaaslastele e-raamatut. Aga mulle tundub, et lastele meeldib rohkem paberraamatut lehitseda.”
Teismelised loevad enamasti seda, mida koolis kästakse. Põhikoolis tuleb aasta jooksul läbi lugeda neli raamatut. Raidma laseb pisut rohkem. Viienda klassi lugemishuvi äratamiseks tõi ta lapsed raamatukokku ja raamatukoguhoidja lasi igaühel teose valida. Pärast kirjutas igaüks lugemissoovituse, mis pandi klassi seinale. See meeldis lastele väga.
Raidma arvates pole õpetajad kuigi agarad e-raamatuid soovitama. Teema on ka veidi võõras, seda on õpetajaile vaid põgusalt tutvustatud.
(Sirje Pärismaa, Õpetajate Leht 18.03.2016, www.opleht.ee)
- Missuguse ajalehe veebiküljel on artikkel ilmunud? Kust on autor infot saanud?
- Keda on selle artikli tarvis intervjueeritud?
- Leia artiklist, mis on e-raamatu eelised ja mis on paberraamatu eelised õpilaste arvates.
- Mida arvab õpetaja e-raamatutest?
- Mida arvad sina e-raamatutest? Põhjenda oma arvamust.
KORDAME!
- Selgita, miks on hea mõnikord esitada andmeid tabeli vormis.
- Millal kasutada tulpdiagrammi, millal ringdiagrammi?
