- Nimeta esimese maailmasõjaga kaasnenud muutusi sõjapidamises.
- Nimeta esimese maailmasõja tulemusena lagunenud impeeriumid ja tekkinud uued riigid.
Esimese maailmasõja majanduslikud tagajärjed
Esimene maailmasõda paiskas segi sõjaeelse majanduselu. Kõige rohkem said selles maailmasõjas kannatada Euroopa riigid. Uute relvaliikide (tankid, mürkgaas) kasutusele võtmine ning olemasolevate täiustamine muutis sõjapidamise ennenägematult ohvrite- ning purustusterohkeks. Miljonid inimesed olid saanud sõjas surma või haavata. Paljud linnad seisid varemeis, tuhanded tehased ja vabrikud olid hävinud.
Esimene maailmasõda oli ka kõige kallim seni peetud sõdadest. Sõjapidamine nõudis riikidelt mitte ainult kõikide olemasolevate varude kasutuselevõtmist, vaid ka senisest tõhusamat majandamist. 70 miljonit inimest sõdis rinnetel. Tagalasse jäänud pidid varustama neid, kes olid kaevikutes. Selleks kehtestati sõdivates maades riiklik kontroll majanduse üle: vabrikud ja tehased valmistasid sõjavarustust, raudteed vedasid põhiliselt sõjamoona ja sõdureid.
Impeeriumide lagunemine ning uute riikide tekkimine sõja lõpuaastail tõi kaasa ka vanade majandussidemete katkemise ning vajaduse sõlmida uusi sidemeid. Rahuliku elu taastamine nõudis palju jõudu ja raha. Seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.
- Miljonid inimesed olid sandistatud või surma saanud.
- Paljud linnad olid varemeis.
- Tuhanded tehased ja vabrikud olid hävinud.
- Valitsusel puudus kontroll majanduse üle.
- Vabrikud ja tehased olid tootnud sõjavarustust, mitte vajalikke tarbekaupu.
- Vanad majandussidemed olid paljude riikide vahel katkenud.
Üleminek rahuaja majandusele
1920. aastate esimesel poolel korraldati maailma juhtivates riikides majandus põhjalikult ümber. Sõjajärgne laostus suudeti ületada ning tänu sellele paranesid ka elutingimused. Sellega seoses muutus oluliseks tarbekaupade hulgitootmine, eelkõige auto-, elektrotehnika- ning keemiatööstuses. Tootmises saavutati uus tehniline tase: mindi üle konveiersüsteemile, laialdaselt võeti kasutusele standardseid detaile ning tõhustati töökorraldust. Kõik see andis võimaluse järsult tõsta tööviljakust ning suurendada tootmist.
Majanduselu normaliseerus võitjate leeri kuulunud riikides loomulikult varem. USA, Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid oma majanduse kiiremini ümber häälestada ning nendes maades algas majanduslik tõus, mis kestis 1929. aastani.
Antandi juhtriigi Prantsusmaa aladel oli peetud sõja ajal võimsaid lahinguid, mis olid põhjustanud suuri purustusi. Sellest hoolimata suutsid prantslased oma majandusele jalad alla saada kiiremini kui teised sõjas osalenud Euroopa riigid. Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi (Alsace-Lorraine) piirkonna ülevõtmine.
Aeglasemalt ületas sõjaga seotud majandusraskused teine Antandi juhtriik Suurbritannia. Selle riigi aladel lahinguid küll ei toimunud, kuid Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA‑le ja Saksamaale alla. Nüüd aga kaotasid britid lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni.
Ameerika Ühendriigid astusid esimesse maailmasõtta alles 1917. aastal. Kuna USA jäi põhilisest lahingupiirkonnast eemale, olid ameeriklaste kaotused tunduvalt väiksemad. Võib isegi väita, et sõjas osalemine oli USA‑le majanduslikult kasulik. Ameeriklased tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene. Varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, nüüd aga muutus ta nende võlausaldajaks. 1920. aastatel sai USA‑st maailmamajanduse juhtriik, kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik.
Esimene konveier pandi tööle 1914. a Henry Fordi autotehases USA‑s. See vähendas autode kokkupanemise aega 14 tunnilt 1,5 tunnini. 1920. aastail hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tootmisharudes. Konveieri rakendamine võimaldas kasutada tootmises standardseid e ühesuguseid detaile ja senisest tõhusamaid töövõtteid. See aga tähendas üleminekut kaupade hulgitootmisele.
Elektrienergia eelised
Ajal, mil masinad pandi liikuma vee või auru jõul, kasutati jõu ülekandeks vaid trosse ja rihmu. See tähendas, et vabrikud tuli ehitada jõujaama vahetusse lähedusse ja tööstus koondus energiaallikate ümber.
[‑‑‑] Siis avastati meie sajandil elekter. Elektril oli varasemate energiaallikatega võrreldes üks suur eelis: teda sai juhtmete kaudu pikkade vahemaade taha üle kanda. Energiat võis toota ühes kohas ja saata paljudesse vabrikutesse üle kogu maa. Vabrikutel polnud enam vaja ühte piirkonda koonduda ja tootmine hakkas arenema kiiremini kui kunagi varem.
Valgus, soojus ja energia – mõelda, mis kõik on selle ühe idee rakendamisega korda saadetud! Ja see on alles energiaajastu algus. Töökodades täiustame me pidevalt oma tootmismeetodit, püüdes muuta seda tõhusamaks ja säästlikumaks ning oma töötajatele mõeldes turvalisemaks ja mugavamaks. Rihmülekanded on täielikult asendatud elektriliste masinatega, mis vabastavad meid pea kohal keerlevate rataste ja rihmade tüütusest ja ohust. Meie ahjud, mida köetakse enamasti elektriga, on niimoodi konstrueeritud ja isoleeritud, et mehed võivad seal ees mugavalt töötada. Kusagil pole suitsu ega gaasi, välja arvatud mõnede üksikute protsesside juures, ja isegi sel juhul eemaldavad elektrilised ventilaatorid kõik ebameeldivad lõhnad ja ebatervislikud aurud.
Henry Ford. Youth, Industry, and Progress. – Forum, 10.1928.Pariis
Tolleaegset Prantsusmaa pealinna on kirjeldanud oma mälestustes Eesti diplomaat Oskar Öpik (Mamers), kes viibis tol ajal esimest korda Pariisis.
…tegin esmakordselt tutvust selle, mitmes suhtes esimese linnaga maailmas, millest olin varem niipalju lugenud ja kuulnud. Teatavas mõttes sattusin Pariisi eriti huvitaval ajal. See oli aeg, kus Prantsuse frank oli järsku langenud ja linn oli ujutatud inglastega, ameeriklastega ja teiste välismaalastega, kes kasutasid seda, et elu oli äkki Prantsusmaal odavaks läinud. Prantslased olid vihased, et võõrad said kasu nende kulul… Minul isiklikult ei juhtunud sel ajal Pariisis ebameeldivusi, kuigi mind üldiselt peeti ameeriklaseks ja juhtus, et ärides taheti minuga kangekaelselt kõnelda ainult inglise keelt. Kuid vähemalt üks sightseer’ite (ekskursantide) bussitäis sai sel ajal kuskil rahvahulga poolt naha peale. See tõendab muuseas ka seda, et prantslased on palju intelligentsemad inimesed kui sakslased. Aasta eest Saksamaal möllanud inflatsiooni ajal ostsid skandinaavlased ja muud targad välismaalased kümne dollari eest Berliinis kuuekordseid kivimaju, ent keegi ei ole vist selle eest peksa saanud. Vastupidi, sakslased kummardasid sügavalt nende rikaste välismaalaste-miljardäride, biljonäride ja triljonäride ees…
Konveier | detailid | Tulemused | tõusis |
tõhusam | suurenes |
LISA. Inflatsioon Saksamaal
Võrreldes maailmasõja võitnud riikidega oli kaotajate olukord tunduvalt kurvem. Sõjasüüdlaseks kuulutatud Saksamaalt nõudsid liitlased sõjakahjude korvamist. Riik oli oma majandusmuredega jäänud täiesti üksi. Enamik sakslasi elas viletsuses. Saksa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflatsioon ehk raha väärtuse langus. Majanduslik segadus kestis Saksamaal kuni 1924. aastani.
Raha väärtuse ülikiire langus oli seotud sellega, et reparatsioonikohustuste tõttu ületasid Saksa riigi kulud tunduvalt tulusid. Et olukorda parandada, hakati Saksamaal usinasti paberraha juurde trükkima. Paraku kaotas valitsus peagi selle üle kontrolli. Hinnad kasvasid tohutu kiirusega. Näiteks maksis ajaleht 1921. aastal alla marga, 1923. aasta sügisel aga juba 70 miljonit(!) marka. Oli juhtumeid, kus restorani külastaja sai kelnerilt arve, mis oli kaks korda suurem kui toidu tellimise hetkel. Põhjus oli lihtne: söömise ajal olid hinnad tõusnud. Töötajatele maksti palka kaks korda päevas, sest raha väärtus langes päeva jooksul poole võrra. Mõnikord kasutasid inimesed paberraha ahjuküttena. Räägiti ka juhtumist, kus üks proua läinud kauplusesse ning võtnud suure korviga raha kaasa. Poes jätnud ta korvi hetkeks valveta ning see varastati talt kohe ära, kuid raha jättis pikanäpumees poeletile.
Tõusuaeg algas Saksamaal alles pärast seda, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide osas ning Saksa riik suutis peatada inflatsiooni.
- Kuidas mõjutasid reparatsioonimaksed Saksamaa majandust?
- Miks oli Saksamaa majanduselu 1920. aastate algul tõsistes raskustes?
- Majandusedu üheks põhjuseks oli Elsass-Lotringi tööstuspiirkonna ülevõtmine.
- Reparatsioonikohustuste tõttu ületasid riigi kulud tulusid.
- Ülikiire inflatsioon.
- Sõda tõi majanduslikku kasu, sest sõja ajal tarniti teistele riikidele sõjatehnikat.
- Majandusareng jäi vanade tootmisvõtete tõttu teiste suurriikide arengule alla.
- 1920. aastatel tõusis maailmamajanduse juhtriigiks.
Majandusliku õitsengu aastad
1920. aastate teisel poolel suutsid suurriigid mitte ainult saavutada sõjaeelse tootmistaseme, vaid ka selle ületada. Kõige kiirem oli majanduskasv USA‑s. Ameerikast käibele lastud sõna prosperity (majanduslik õitseng) väljendas optimismi ning usku, et on saabunud kriisideta majandusarengu ajastu. Eriti kiiret majanduslikku tõusu (seda nimetatakse majandusbuumiks) nautis USA 1928.–1929. aastal. Kunagi varem polnud ameeriklased olnud nii lootusrikkad oma tuleviku suhtes ja nii hakati uskuma, et majanduslik õitseng kestab igavesti. Iga ameeriklane soovis peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford T. Rahapuudust korvati laenudega. Ostutuhinat toetas ka järelmaksu pakkumine: ostja ei pidanud kauba eest kohe kogu raha välja käima, vaid ta võis ostusumma tasuda osamaksetena.
Samal ajal elavnes ka väärtpaberitega spekuleerimine. Seda tehti väärtpaberite hulgiturgudel ehk börsidel. Inimesed ostsid väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju) odavamalt ja müüsid kallimalt edasi, lootes sel moel kiiresti rikastuda. Kui ostuks raha ei jätkunud, laenati see taas pangast. Väärtpaberite hinnad tõusid enneolematult kõrgele, kuid üliagar laenamine maksis hiljem valusalt kätte.
1920. aastate majandusedu oli paljuski näiline. Näiteks elanikkonna tulud jaotusid äärmiselt ebaühtlaselt. USA‑s kuulus ühele protsendile rikastele peaaegu ⅔ kogu elanikkonna tuludest. Enamiku ameeriklaste sissetulekud olid aga palju väiksemad. Tekkis lõhe tarbekaupade hulgitootmise ning elanikkonna ostuvõime vahel, st kaupa oli rohkem, kui inimesed suutsid osta ning siin ei aidanud reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine.
Tol ajal võis Ameerika tööline soetada Fordi kolme kuupalga eest ja nii loendati neid odavaid rahvaautosid teedel ligi 1,5 miljonit. Autodega suurenes inimeste liikumisvabadus. Sellega seoses muutusid oluliselt ka ühiskondlikud hoiakud: varem ainult suurlinnadele omane vabameelsus hakkas levima ka maakohtadesse.
Töö allikaga
1. Millistes valdkondades hakati mootorsõidukeid kasutama?
2. Kuidas on mootorsõiduki ja maantee areng omavahel seotud?
Mõisted
- inflatsioon – raha väärtuse langus, hindade tõus
- börs – väärtpaberite hulgiturg
- spekuleerima – hangeldama, aktsiaturul väärtpabereid ostma ja müüma, et hinnavahelt kasu lõigata
- konveier – liikuv lint monteeritavate toodete edasitoimetamiseks ühe töölise juurest teise juurde
Küsimused
- Too kolm näidet, kuidas esimene maailmasõda mõjutas senist majanduselu.
- Mis muutused tootmises aitasid kaasa kaupade hulgitootmisele 1920. aastail?
- Miks suutsid võitjariigid oma majanduselu pärast esimest maailmasõda kiiremini normaliseerida kui kaotajariigid?
- Kuidas mõjutas esimene maailmasõda USA majandust?
- Miks nimetati 1920. aastaid USA‑s õitsenguajastuks?
- Nimeta ohte, mis võib kaasneda laenu võtmisega.
- Mis olid ületootmise põhjused?
