Õiguskord ja julgeolek

Kuidas käituda, kui satud hätta?

Mis võib Eesti riiki ohustada?

Riigi julgeolek

Et riigis oleks hea ja turvaline elada, peab seal valitsema kord. Õigusriigis peab kord tuginema seadustele ning õigusemõistmine peab olema aus ja erapooletu.

Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti riik on loodud sisemise ja välise rahu kaitseks. Rahu ja turvalisuse tagavad korrakaitseasutused. Eestis on nendeks politsei, päästeamet ja kaitsejõud.

Riigi julgeolek koosneb sise– ja välisjulgeolekust.

Välisjulgeoleku tagamine on riigi ja rahva kaitsmine välisohtude eest, s.o riigi püsimajäämise kindlustamine.

Sisejulgeoleku tagamine on igapäevane korrakaitse ja kodanike seaduskuulekas käitumine.

Tänapäeval on sise- ja välisjulgeolek omavahel väga tihedalt seotud, sest rahvusvaheline kuritegevus ei tunne riigipiire. Seetõttu peavad paljude riikide korrakaitseasutused tegema kuritegevuse (nt inim- ja narkokaubanduse, relvaäri, terrorismi) vastu võitlemisel koostööd.

Arvutite kasutamine on kaasa toonud uue kuriteoliigina nn küberkuritegevuse. Küber- ehk arvutikuritegevus tähendab häkkerlust, arvutiviiruste levitamist, arvutipettusi ja -võltsinguid, laste pornograafiat (st nilbeid filme jm) ning autoriõiguste rikkumisi.

Arutlemiseks

  • Mis teeb rahvusvahelise kuritegevuse ohtlikuks?
  • Seleta oma sõnadega, mida tähendab häkkerlus. Millistel ajenditel häkkerid tegutsevad?
  • Uuri internetist, mis põhimõtte järgi töötab õelvara Trooja hobune.
  • politsei
  • kohus
  • kool
  • päästeamet
  • kaitsejõud

Eesti sisejulgeolek

Eesti riigi sisejulgeoleku tagab kaks asutust:

  • Politsei- ja Piirivalveamet tegeleb kuritegevuse vastu võitluse ja avaliku korra kaitsega;
  • Päästeamet korraldab tuletõrjet ja päästetöid.

Sisejulgeolekut tagavad asutused alluvad Siseministeeriumile.

Sisejulgeoleku tagamine Eestis
      • öise peo vali muusika häirib naabreid
      • maan­teel sõitva auto juht paistab olevat joobes
      • Vietnami kodanik ületas eba­seadus­likult Eesti piiri
      • järel­valveta jäetud lõkkest sai alguse metsa­tule­kahju
      • noorukilt varasti jalg­ratas
      • lahel triivib mere­hädas paat
      • korter­majas plahvatas gaasi­seade

      Hädaabinumbril helistamine

      Kui vajad politsei abi, tahad teatada korrarikkumisest, kuriteost või liiklusõnnetusest, helista hädaabinumbril 112. Helista Päästeameti hädaabinumbril ka siis, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus.

      Hädaabinumbril helistades ole rahulik ja anna teada järgmist:

      • Mis juhtus. Kirjelda ohtu või õnnetust. Kuriteo puhul kirjelda võimalikult täpselt sündmusega seotud isikuid või sõidukeid.
      • Kus juhtus. Ütle aadress või täpne asukoht.
      • Kas keegi on viga saanud. Ütle, mitu inimest on viga saanud, ja kirjelda nende seisundit.
      • Tulekahju korral teata, kas põlevas hoones võib olla lisaohte (nt gaasiballoone, põlevvedelikke, lõhkeainet).
      • Oma nimi ja telefoninumber, millelt helistad. Vajaduse korral saab lisainfo saamiseks tagasi helistada.
      • Vasta küsimustele lühidalt ja täpselt. Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud.
      Kooli oma tööst rääkima kutsutud politseinik õpilasele kuulivesti selga proovimas

      Kuidas käituda, kui koolis puhkeb tulekahju?

      • Helista hädaabinumbril 112.
      • Mine võimaluse korral tagasi oma klassi.
      • Väljuge koos õpetajaga hoonest ning minge võimalikult ohutut teed pidi kokkulepitud kogunemiskohta.
      • Kui hoones on tulekahjusignalisatsioon, pane see tööle.

      Mängige tunnis läbi, kuidas käituda tulekahju korral. Pange klassi stendile üles selged juhised.

      Ülesanne

      • Selleks et edastada häireteade õigesti ja kiiresti, peab seda eelnevalt läbi mängima. Juba korra helistanutel tekib enesekindlus. Mängige helistamine hädaabinumbril võimalike ohuolukordade (tulekahju, relvastatud inimene koolis, pommiähvardus vms) korral klassis läbi.

      Veebipolitseinik patrullib internetis

      Tihti on just lapsed ja noored küberkiusamise ja -pettuste ohvrid. Veebipolitseinikud annavad inimestele internetis nõu ja vastavad nende küsimustele. Nende poole võivad pöörduda näiteks noored, kes on kooli- või küberkiusamise all kannatanud, keda on ahistatud või vääralt koheldud. Ka teisi küsimusi, näiteks narkootikumide või juhilubade kohta, võib neile esitada.  Veebipolitseiniku poole on kergem pöörduda, sest internetis saab politseiga suhelda otse Facebookis või Messengeris.

      Veebipolitseinike kontaktid asuvad siin: politsei.ee/et/veebipolitseinikud

      Endine veebipolitseinik Maarja Punak töötab sotsiaalmeedia ja veebiturvalisuse valdkonna eksperdina. Ka tema Facebooki lehel „Politseinik Maarja Punak“ tasub silma peal hoida

      Arutlemiseks

      • Mis on veebipolitseiniku ülesanded?
      • Milliste küsimustega tasub veebipolitseiniku poole pöörduda?
      • Kas veebipolitseiniku ametikoht on sinu arvates vajalik? Põhjenda.

      Eesti välisjulgeolek

      Peale sõjalise rünnaku võivad Eestile välisohuks olla veel ebasõbralike riikide kallaletung, luuretegevus, rahvusvaheline kuritegevus, küberrünnakud ja terrorism.

      Geograafilise asukoha tõttu on Eestis peetud palju sõdu ning see ala on olnud võõrvalitsejate võimu all. Eesti iseseisvus saavutati Vabadussõjas (1918–1920), kuid Teise maailmasõja (1939–1945) käigus okupeeriti Eesti taas. Seepärast on välisjulgeolek ja riigikaitse Eestile alati väga tähtsad olnud.

      Kaitseväe õppus Tapal

      Diplomaatia

      Võitluses välisohtudega on vaja liitlasi, st tuleb hoida häid ja rahumeelseid suhteid teiste riikidega. Sellega tegeleb Eestis Välisministeerium kui välispoliitika ja diplomaatia (ehk välisriikidega suhtlemise) peamine elluviija.

      Diplomaat on inimene, kelle ülesanne on riiki või rahvusvahelist ühendust esindada. Eesti suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Eve-Külli Kala koos OSCE peasekretäri Lamberto Zannieriga

      Arutlemiseks

      • Kuidas aitab diplomaatia välisjulgeolekut tagada?

      Riigikaitse

      Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus. Peamine roll selles on relvajõududel. Eestis kehtib 17–60-aastastele Eesti kodakondsusega meestele üldine kaitseväeteenistuse kohustus. Ajateenistusse kutsutakse 17–27-aastased terved Eesti kodakondsusega mehed. Ajateenistus kaitseväes kestab 8–11 kuud olenevalt väljaõppest. Naistel on võimalik läbida ajateenistus vabatahtlikuna.

      Sõjaline kaitse on Kaitseministeeriumile alluvate Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne.

      Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud asutus, mis kuulub valitsuse alla. President on riigikaitse kõrgeim juht. Kaitseväe juhataja juhib rahuajal kaitseväge. Eesti Kaitsevägi koosneb maa-, mere- ja õhuväest. Sõjaolukorras mobiliseeritakse kõik ajateenistuse läbinud isikud.

      Kaitseliit on vabatahtlik ja sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit korraldab oma liikmetele sõjalist väljaõpet. Kaitseliidul on ka noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred ning naisorganisatsioon Naiskodukaitse.

      Eesti Kaitsevägi
      Eesti Kaitseliit

      Arutlemiseks

      • Mis põhjusel peaks veel läbima ajateenistuse, peale selle, et see on sinu kui kodaniku kohus?
      • Kas sina kuulud mõnda Kaitseliidu noorteorganisatsiooni? Miks noored nende organisatsioonidega ühinevad?

      Vaata ka

      NATO kollektiivne kaitse

      Eesti julgeolekut võivad ähvardada samasugused ohud, mis ähvardavad ka teisi maailma riike. Välisjulgeolek on nüüd, mil Eesti kuulub NATO-sse ja Euroopa Liitu, paremini kindlustatud. Need organisatsioonid ühendavad demokraatlikke riike, kes rahvusvaheliste ohtudega võitlemisel teevad koostööd. Eesti sai mõlema ühenduse liikmeks 2004. aastal.

      Euroopa Liit on eelkõige poliitiline ja majanduslik ühendus, NATO aga sõjaväeline organisatsioon. NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (ingl North Atlantic Treaty Organisation) asutasid 1949. aastal Põhja-Ameerika ja Euroopa demokraatlikud riigid. NATO tegutseb kollektiivse kaitse põhimõttel, see tähendab, et rünnakut ühe liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning ülejäänud liikmesriigid on kohustatud selles olukorras üksteist abistama.

      Eesti sõdurid NATO sõjalisel operatsioonil Afganistanis 2011. aastal. Eesti osaleb koos teiste NATO riikidega mitmesugustel rahuoperatsioonidel maailmas, et tagada rahvusvaheline turvalisus

      Artikkel 5

      Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, [---] rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama [---].

      Washingtoni leping (NATO alusleping)

      Arutlemiseks

      • Kuidas aitab NATO-sse kuulumine ja rahuoperatsioonidel osalemine kindlustada Eesti välisjulgeolekut?
      • Uuri internetist, millistel NATO rahuoperatsioonidel Eesti praegu osaleb.

      Ma tean, et...

      Õigusriigis peab korra ja kodanike julgeoleku tagamine tuginema seadustele. Riigi julgeolek jaguneb sisejulgeolekuks ja välisjulgeolekuks. Julgeolekuasutused on politsei, päästeamet ja kaitsejõud. Päästeameti hädaabinumber on 112. Riigikaitsest lähtuvalt on oluline teha koostööd teiste riikidega (nt kuulumine NATO-sse).

      Küsimused

      1. Kutsuge kooli politseinik oma igapäevasest tööst jutustama. Mõelge, mida tahaksite temalt küsida, nt millised on tema põhilised tööülesanded, kus saab seda elukutset õppida jms.