Võimude lahusus
Õigusriiki iseloomustab võimude lahusus, see tähendab, et seadusi võtavad vastu (seadusandlik võim), seaduste täitmist korraldavad (täidesaatev võim) ja seaduste rikkujaid karistavad (kohtuvõim) üksteisest sõltumatud asutused. Võimu jagamine on vajalik selleks, et ühe isiku või asutuse kätte ei koguneks liiga palju võimu, mida ta saaks oma huvides ära kasutada. Ühtlasi tagab võimude lahusus tõhusa tööjaotuse riigi valitsemises. Võimude lahususe põhimõttest lähtuvad kõik demokraatlikud riigid, sh Eesti.
Arutlemiseks
- Arutlege, mis juhtuks, kui politsei võib nii seadusi luua, neid ellu viia kui ka seaduserikkujaid karistada.
- Too näiteid juhtumite kohta, kus mõni võimukandja (nt parlamendiliige, minister, kohtunik) on oma võimu kuritarvitanud.
Põhiseadus
Õigusriigis teostatakse riigivõimu põhiseaduse alusel, mis peab kaitsma demokraatiat ja inimõigusi. Põhiseadus on demokraatliku riigi tähtsaim seadus, millega kõik ülejäänud peavad olema kooskõlas. Põhiseaduses on kirjas põhimõtted, kuidas riiki valitseda ja seadusi luua. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus koostati Eesti iseseisvuse taastamise järel ja kiideti rahvahääletusel heaks 1992. aastal.
Õigusriigis teenib riigivõim kodanike huve, mitte vastupidi. Seepärast piirab põhiseadus valitsejate võimu, tagades kodanikele nende vabadused ja õigused. Inimese põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi kirjeldab Eesti põhiseaduse teine peatükk.
Arutlemiseks
- Miks on oluline, et põhiseaduse saab vastu võtta ja seda muuta vaid rahvahääletusel?
Õiguskantsler
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes kontrollib, et riigivõim austaks kõigi inimeste põhiõigusi ja vabadusi. Igaüks, kelle arvates mõni seadus põhiseadusele ei vasta või mõni riigiasutus on tema õigusi rikkunud, võib pöörduda õiguskantsleri poole.
Arutlemiseks
- Kes on lasteombudsman ja millised on tema ülesanded? Vastuse leiad: www.oiguskantsler.ee.
Õigusriigi vastand
Riikides, mis alles liiguvad demokraatia poole (nt Kosovo) või mis pole täielikult demokraatlikud (nt Liibanon), ning diktatuuriga riikides (nt Hiina) kõik õigusriigi tunnused ei kehti. Sellistes riikides on inim- ja poliitilised õigused piiratud või puuduvad täiesti. Näiteks pole seal kõigil sõnavabadust ning õigust koguneda ja koosolekuid pidada. Enamasti on neis riikides laialt levinud korruptsioon, st kohtunikke ja teisi ametiisikuid „ostetakse ära”, ning kohtud on mõjutatavad. Ka võimude lahusus puudub, st riigiorganid pole üksteisest sõltumatud. Kogu võim ja otsustusõigus on koondunud ühe isiku või kitsa ringkonna (nt presidendi, partei, sõjaväe juhtkonna) kätte. Sel juhul on parlament vaid tolle valitseja käepikendus ning ka kohtud on tema kontrolli all ja langetavad talle meelepäraseid otsuseid. Seadused võivad olla näiliselt demokraatlikud, kuid valitseja ei pea neist kinni.
Arutlemiseks
- Too veel näiteid riikide kohta, mida ei saa pidada õigusriikideks. Mille põhjal sa otsustad?
- Riigivõimu aluseks on põhiseadus.
- Inimõiguseid võib järgida, aga ei pea.
- Õigust mõistetakse seaduste järgi.
- Kõigile kodanikele kehtivad seadused ühtmoodi.
- Valitsus, parlament ja kohus sõltuvad oma töös üksteisest.
Õigus ja võim Venemaal
Vladimir Putin on olnud Venemaa president aastatel 1999–2008 ja alates 2012. aastast praeguseni. Tema juhtimisel on Venemaa liikunud üha tugevamalt diktatuuri suunas. Nii valitsus, parlament kui ka kohtuvõim sõltuvad Putini otsustest. Valimised riigis ei ole demokraatlikud, vaba ja sõltumatu meedia puudub. Kodanike sõna- ja kogunemisvabadus on rangelt piiratud.
Ma tean, et...
Õigusriigi olulised tunnused on võimude lahusus ja põhiseadus. Riikides, mis pole täielikult demokraatlikud, ei kehti kõik õigusriigi tunnused.
Küsimused
- Briti poliitik William Pitt (1708–1778) on öelnud „Kus lõpeb seadus, algab türannia”. Kuidas seda lauset mõistad?
- Tuleta ajaloos õpitust meelde, keda nimetasid muistsed kreeklased türannideks.
