Hüüdsõna on muutumatu sõna, millega tavaliselt väljendatakse tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse helisid, nt tohoh, hurraa, ai, oh, kõtt, säh, kuss, aitäh, noh, jah, plärts, auh, vull-vull.
Hüüdsõnad jagunevad oma tähenduselt nelja suuremasse: | |||
tunnete väljendamiseks, kõneleja suhtumise näitamiseks | tahteavalduseks, käskluste andmiseks | suhtlussõnadena vestluse alustamiseks või jätkamiseks | loomade häälitsuste või muude helide matkimiseks |
hurraa, ai-ai, ohoo, ahaa | säh, kõtt, marss | noh, nii-nii, ah soo, jah, no | röh-röh, põraki, mäu, atsih, plärts, karmauh |
Oi, kui ilus päev! | Säh, võta oma jope! | Noh, mina küll nii ei arva. | Auto sõitis põraki vastu puud. |
Hüüdsõnad võivad olla omaette lauseks, nt Hurraa! Tavaliselt on hüüdsõna osa lausest, nt Oh, kes oleks seda võinud ette näha!
- Missuguseid hüüdsõnu tarvitad sina kõige sagedamini?
Harjutus 203
Kirjelda olukorda, kus võiks kasutada järgmisi hüüdsõnu.
nonoh, ah soo, vuih, ohoo, ai-ai, hurraa, päh, hei, jee, põraki, aitäh, põrr, jess, kõtt, ptruu
Harjutus 204
Kirjelda tundeid, mida väljendavad piltidel olevate inimeste näod. Kasuta sobivaid hüüdsõnu.

Harjutus 205
Missugust hüüdsõna sobib antud repliigiga kasutada?
Kust sina siis nüüd tuled!
Kui vaid saaks olnut muuta!
Kas te kuulete mind?
Kas sa saad õue!
Kui maitsev söök!
Küll ma olen haige!
Meie võitsime!
Või nii on lood!
Kuidas hüüdsõnu õigesti kirjutada?
- Kirjuta hüüdsõnade lõppu pikast hääldusest hoolimata vaid üks h-täht, nt oh, aitäh, säh, tohoh.
- Mitmeosaliste hüüdsõnade vahele, mis märgivad tavaliselt heli korduvust, pane sidekriips, nt oi-oi, nii-nii, auh-auh-auh, liiri-lõõri, uu-uu.
- Eralda hüüdsõna komaga, sest enamasti langeb hüüdsõnale lauses tunderõhk, nt Hurraa, ma sain lauluvõistlusel esikoha! Hei, teie selg on valge! Kui hüüdsõna lauses eraldi ei rõhutata, siis seda komaga ei eraldata, nt Oh seda meie koera! Ah või tema läheb kaebama!
Harjutus 206
Otsusta, missugusesse lausesse panna koma, missugusesse mitte. Põhjenda oma arvamust.
Oh sind küll! Jaa nii see on! Tohoh mis kisa nüüd lahti läks! Oi kui palju inimesi! Ah see ongi su uus kitarr. Oi kuidas sul siin värske hein lõhnab. Oh küll mul jalg valutab! Oi ma lõin haaamriga vastu sõrme. Oo mis kena ilm.
Harjutus 207
Kirjuta järgmised laused vihikusse, kasutades küsimärgi asemel sobivat hüüdsõna.
„[?] pime! Kuhu siis nüüd nii kiire on?” pahandas vanaisa poisikesega, kes ta peaaegu pikali oli jooksnud. „[?]!” kiljatas Mari, kui oli varba hirmsa hooga vastu uksepakku ära löönud.
„[?]! Siin sa mul nüüd oledki!” hüüatas köster võidurõõmsalt. „[?], mis sul enda kaitseks öelda on?” päris tädi teolt tabatud jõmpsikalt.
- Kontrolli, kuidas kirjutasid kasutatud hüüdsõnades h-tähe.
Nagu teistestki sõnaliikidest, saab ka hüüdsõnadest moodustada tuletisi, peamiselt tegusõnu ja määrsõnu, nt ahaa – ahaatama, nõõ – nõõtama, plärts – plärtsti, kolks – kolksti.
- Missugust liidet on nende tegusõnade moodustamisel kasutatud?
Harjutus 209
Asenda tumedalt trükitud väljendid tegusõnaga.
Haige tegi voodis pidevalt oi-oi-oi. Pika mõtlemise peale ütles teadlane mitmel korral: „Ahaa!” Miks sa kogu aeg hurraa karjud? Toru võttes hüüdsin korduvalt „Halloo, halloo!”, aga keegi ei rääkinud minuga. Lõoke laulis kuskil meie lähedal liiri-lõõri. Aastane laps läks vänta-vänta üle elutoa. Kägu hõikus metsas kuku-kuku. Kes seal õues auh-auh teeb, meil ei ole ju koera. Ma ei osanud selle peale muud teha, kui ütlesin totralt: „Ehee!” Öösel tegid kassid pidevalt akna taga näu-näu, varahommikul karjusid aga varesed: „Kraaks-kraaks!” Remondimees tagus muudkui toks-toks.
KORDAME
1. |
Kas hüüdsõna on käändsõna, pöördsõna või muutumatu sõna? Missugused sõnaliigid veel samasse rühma kuuluvad? |
2. |
Too näiteid selle kohta, mida saab hüüdsõnadega väljendada, milleks on neid vaja igapäevases kõnes. |
3. |
Too näide hüüdsõna kohta, mis võib esineda iseseisva lausena. |
4. | Miks tuleb sõnade aitäh, säh jts-te kirjutamisel olla ettevaatlik? Mille poolest erineb nende sõnade hääldus kirjapildist? |
5. | Too näide selle kohta, kuidas saab hüüdsõnast tuletada tegusõna. |