Volli ostab nätsu I

Volli otsustas osta nätsu. Aga mitte tavalist, vaid sellist, millega saab mulle teha.

Ta otsis taskust kolm münti, tõusis kikivarvule ning lausus: „Palun nätsu.”

„Millist nätsu poiss tahab?” päris müüja.

„Palun mullinätsu, seda roosat,” täpsustas Volli, „palun seda kolm tükki.”

Poiss pistis kõik kolm nätsupatja korraga suhu ning hakkas neid hirmsa kiirusega nätsutama, sest kui nätsu on liiga vähe nätsutatud, ei tule sellest head mullid.

Varsti oligi närimiskumm mullide tegemiseks valmis. Et seda tähtsat hetke rohkem nautida, põikas Volli teelt kõrvale, istus suurele kivile, pööras näo sooja aprillipäikese poole ning tegi oma elu esimese roosa nätsumulli. Mull muudkui paisus ja paisus, kuni plaksatas Volli näole puruks. Näts kleepus nina ja põskede külge, aga peagi oli see suus tagasi ning poiss sai uut mulli tegema hakata. See tuli vist veel suurem, sest kui see pauguga puruks läks, jäi natuke roosat nätsu isegi kulmudesse.

Volli kaapis nätsu näolt pihku ja pistis suhu ning järsku tuli talle pähe veelgi parem mõte. Ta otsustas proovida, kui hästi mullinäts venib.

See venis väga hästi. Ta sirutas käe nii kaugele kui sai, aga näts oleks kindlasti veel veninud. Siis võttis ta ka teise käe appi, kuid nätsule ei lugenud see midagi, näts tahtis ikka veel edasi venida.

Kuna käed enam kaugemale ei ulatunud, keris Volli maasikalõhnalise mullinätsu endale ümber pea.

„Äge näts,” mõtles Volli ning hakkas seda juustest lahti kiskuma, kuid mida enam ta kiskus, seda enam see juuste külge kleepus.