Määr- ja kaassõnade kokku- ja lahkukirjutamine (7.5) 

Määrsõna kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku, nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav.

Vahel võib määrsõna nimisõnaga siiski kokku kirjutada ja siis tekib uue tähendusega liitnimisõna: eeskoda, koostöö, pealkiri, tänapäev, vastukaja, poolthääl.

Kui kaks mis tahes sõna on sulandunud üheks väljendiks, kirjutatakse nad kokku, nt aegamööda, allamäge, avasilmi, eestpoolt, hiljaaegu, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kõigepealt, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, üleeile, ümberringi.

NB! Alati kirjutatakse lahku kas või, kogu aeg, mis tahes, veel kord.

Harjutus 182

Kunagi ei maksa uisa päisa otsuseid teha. Hilja aegu käis meie koolis haridus­minister. Janet laulab väga hästi. Väikesi lapsi ei tohi oma pead koju jätta. Vanaisa tahtis õhtul lastelastele ühte lugu jutustada. Sinivaal on tohutu suur loom. Jüri sügas oma pead. Üle eile jõudis Rein häda vaevu õigeks ajaks teatrisse. Martin vaatas ühte lugu aknast välja – ta vist ootas kedagi. Vihikud ja raamatud olid laual läbi segi. Kalle lamas veel hilja õhtul voodis ava silmi, kuna ärevus ei lasknud tal uinuda. Pille ja Malle tassisid kahe vahel suurt kohvrit. Nägime näidendi ettevalmistamisega küll ilma aegu vaeva, kuna pidu jäeti ära. Mari vastas emale midagi umb ropsu ning kiirustas ummis jalu uksest välja. Väike poisipõnn oli kahe vahel, kas kuulata ema sõna või mitte. Katrin vaatas sala mahti pinginaabri vihikusse. Kõige pealt tuleb minna poodi ja osta vajalikud toiduained. Poisid kõndisid alla mäge.

Harjutus 183

ühtelugu (sageli, ühtepuhku)

ühte lugu

kõigepealt (eeskätt, kõige enne)

kõige pealt

mõnikord (vahetevahel, aeg-ajalt)

mõni kord

mehemoodi (tublisti)

mehe moodi

omapead (omal algatusel, järelevalveta)

oma pead

kahevahel (kõhklevas olukorras)

kahe vahel

endistviisi (nagu enne)

endist viisi

vastuoksa (vastupidi)

vastu oksa

ülekäte (hukas, käest ära)

üle käte

muuseas (muide, möödaminnes)

muu seas

--------------------

Määrsõna kirjutatakse tegusõnast tavaliselt lahku, nt alla tulema, ette võtma, kokku puutuma. Kokku kirjutatakse ainult need sõnad, mis moodustavad uue mõiste ehk liittegusõna, nt järelvalmima, esietenduma, pealkirjastama.

Määrsõnade ja tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamist on põhjalikumalt käsitletud peatükis 6.6.

Harjutus 184

Moodusta sulgudes olevatest sõnadest lausesse sobiv vorm ja mõtle, kas see kirjutatakse kokku või lahku.

Need raamatud tuleb (läbi lugema). (Läbi lugema) raamatute kohta esitati palju küsimusi. Koos­oleku protokoll oli veel (ümber kirjutama). Tugev torm oli kuurikatuse (ära lõhkuma). Kui ma olen (ümber riietuma), siis (järele tulema) sulle. Nad (kokku puutuma) paljude põnevate taimedega. Kirjand tuleb kõige lõpuks (peal kirjastama). (Pähe õppima) luuletus tuli esitada klassi ees. (Maha varisema) kivid takistasid liikumist. Vanaisa oli saanud piletid tänaõhtusele (esi etenduma). Paljud marjad on (järel valmima). Otsustasime pärast tädi kirja (läbi lugema) kohe (ära sõitma). Poisid ei suutnud kuidagi (kokku leppima), kes läheb direktori juurde. Kustkaudu te (tagasi tulema)?

Kaassõna õigekiri sarnaneb määrsõna omaga. Nii kirjutatakse kaassõna käänd­sõnast, mille juurde ta kuulub, lahku, nt mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.

Ainult sel juhul kirjutame kaassõna ja käändsõna kokku, kui tekib uus mõiste, nt imekombel, mehemoodi, otsakorral, kõigepealt, aegamööda.

Mõned juhtumid kuuluvad aga ebakindlate hulka, s.t neid sõnu võib kirjutada nii kokku kui ka lahku, nt nädala kaupa ja nädalakaupa, uut moodi ja uutmoodi.

Harjutus 185

(Ukse taga)  seisis naabrimees. Murelikult vaatas ema (poja poole) , kes istus (akna all) . (Kõige pealt)  läheme kinno, (see järel)  aga kohvikusse. (Häda korral)  tuleb küsida abi. Toidukaupluses olid tomatid (otsa korral) . (Jõe äärde)  oli (aega mööda)  kerkinud uus asula. Väikesed kutsikad haukusid (üksteise võidu) . Pagulased olid õppinud (aja jooksul)  võõral maal toime tulema. Naabrid teatasid meile (raadio teel) , et meie korteris on (üle ujutus) . Mägedes saab kõndida nii (ülal pool pilvi)  kui ka (pilvede sees) . Lapsed otsustasid, et nüüd lähevad nad (onu poole) , kuid ei teadnud, (kuhu poole)  nad peaksid liikuma hakkama. Perenaise hoolitsevat kätt oli tunda (igal pool) .

KORDAME

1.

Millal kirjutatakse määrsõna järgnevast sõnast lahku, millal sellega kokku?

2.

Missugused sõnaühendid kirjutatakse alati lahku?

3.

Millal kirjutame kaassõna käändsõnast lahku, millal sellega kokku?