Kuu faasid
Kui vaadelda igal selgel ööl Kuud, siis võib näha, et see on erineva kujuga.
Kuu ei ole iseseisev valgusallikas. Kuud näeme sellepärast, et Kuu peegeldab Päikese valgust. Sellest järeldub, et me saame näha vaid seda osa Kuu Maa-poolsest osast, mida Päike valgustab. Nagu küljelt valgustatud pall võib sõltuvalt meie vaatenurgast paista sirbina või poolikuna, nii ka küljelt valgustatud Kuu võib paista sirbina või poolikuna.
Kuu Maalt nähtavat kuju nimetatakse Kuu faasiks.
Pildid ülal kujutavad Kuu faase. Vasakpoolne sirbikujuline faas on noorkuu. Keskel näeme kogu valgustatud Kuu pinda, seda nimetame täiskuuks. Paremat kuusirpi aga nimetame vanaks kuuks.
Katse palliga
Kuu faaside muutumise mõistmiseks võiksid teha katse. Selleks on vaja palli ja taskulampi. Palliga mudeldad Kuud, taskulambiga Päikest ja sina ise oled vaatleja Maal.
Katse on lihtne. Aseta pall lauale ja valgusta teda ühelt küljelt taskulambiga. Pool palli on valgustatud, teine pool pallist aga valgustamata. Käi ümber laua ja vaata palli laua kõrguselt erinevates vaatesuundades. Vaadates näiteks joonisel toodud vaatesuunast 1, näeme, et suurem osa palli vaataja poole jäävast küljest on valgustamata. Valgustatud osa näib sirbikujulisena ja vastab Kuu faasidest noorkuule. Püüa leida kõik fotol toodud Kuu faasid. Katse tulemused on hästi vaadeldavad pimedas toas. Katsetades pea silmas, et palli näeme ruumilisena, Kuud aga suure kauguse tõttu tasapinnalisena.
Kuu faaside skeem
Skeemil on kujutatud Kuu valgustatud osa (hele poolring) Kuu erinevates asendites tiirlemisel ümber Maa. Kuu liigub ümber Maa vastupidiselt kellaosuti liikumisele. Päike valgustab Kuu pinda kõikides Kuu asendites ühest ja samast suunast.
Kuu fotod skeemi ümber näitavad, millisena näeb Kuud vaatleja Maal.
Asend 1. Päike, Kuu ja Maa (vaatleja) asuvad ühel joonel. Päike valgustab Kuu tagumist poolt (Maalt vaadates). Kuu Maa-poolne külg pole valgustatud ja seda me ei näe. Aega, mil Kuud taevas näha pole, nimetatakse Kuu loomiseks. Nendes kohtades Maa pinnal, kus Kuu jääb täpselt Päikese ette, esineb päikesevarjutus.
Asend 2. Kuu paistab Maal olevale vaatlejale vasakule poole avatud sirbina. Sellist kuusirpi nimetatakse noorkuuks.
Asend 3. Kuu on Maalt nähtav poolkuuna. Kuna Päike on Kuust paremal pool, siis on Kuu vaadeldav õhtupoolikul või õhtul.
Asend 4. Maalt vaadates on suurem osa Kuu pinnast valgustatud.
Asend 5. Päike paistab Kuule Maa poolt ja vaatleja näeb kuud valgustatud täiskuuna. Kuu loomisest on möödunud kaks nädalat. Täiskuud näeb õhtul hilja või öösel.
Mõnikord võivad Päike, Maa ja Kuu sattuda täpselt ühele joonele ja siis esineb kuuvarjutus.
Asendites 6–8 asub Päike Kuu ja vaatleja suhtes vasakul pool. Selline olukord esineb hommikupoolsel ööl või hommikul.
Kuu faase Kuu loomisest täiskuuni (asendid 1–5) nimetatakse kasvavaks Kuuks, täiskuust Kuu loomiseni (asendid 5–1) kahanevaks Kuuks.
 |
| |
 |
| |
- ees
- selja taga
- paremal
- vasakul
Pean meeles
Kuu Maalt nähtavat kuju nimetatakse Kuu faasiks.
Täiskuu on näha, kui Päike valgustab Kuud vaatleja poolt.
Poolkuu on näha, kui Päike valgustab Kuud vaatleja suhtes küljelt.
Kuusirp on näha, kui suurem osa vaatleja poole jäävast Kuust on valgustamata.
Küsimusi ja ülesandeid
- Vasta õppetüki alguses olevatele küsimustele.
- Kui Kuu oleks lapik ketas, siis ei saaks Kuu faase esineda. Miks?
- Tee skeeme, millel on kujutatud vaatleja, Kuu ja Päikese asend sinu poolt valitud Kuu faaside korral.
- Service provided by Star Cloud LLC