Katse taskulambi ja peegliga
Lülitame pimedas toas sisse taskulambi. Taskulamp heidab esemetele valgusvihu. Suuname lambi valgusvihu peeglile. Peegelpinnal pole valgust näha, kusagile seinale tekib valguslaik. Toas valgemaks eriti ei lähe. Et saada teada, kuidas valgus peeglilt peegeldub, joonestame taskulambi valgusvihu äärmised kiired (joonisel sinised). Rakendame peegeldumisseadust ja joonestame peegeldunud kiired. Taskulambi valgusvihu peegeldus asub nende kiirte vahel. Näeme, et valgusvihk muutub kaugemal laiemaks. Joonisel kujutatud valgusvihk on tasandiline, tegelik pilt on muidugi ruumiline.
Peeglilt peegeldub valgus kindlas suunas.
Peegeldumist peegelpinnalt nimetatakse otseseks peegeldumiseks.
Katse taskulambi ja paberiga
Suuname valgusvihu valgele paberilehele. Paberile tekib valguslaik ja tuba muutub valgemaks. Erinevus tekib seetõttu, et paberi pind erineb oluliselt peegli pinnast. Peegelpind on täiesti sile. Paberi pind on aga tegelikult konarlik. Palja silmaga me seda ei näe, aga konarused on hästi näha mikroskoobiga. Sellist väga väikeste konarustega pinda nimetatakse mattpinnaks.
Mattpinda võime kujutleda koosnevana imepisikestest peeglitest, mida on üksteise suhtes teatud nurga all kallutatud. Peeglikesele langev valgus peegeldub vastavalt peegeldumisseadusele. Kuna peeglikesed on orienteeritud erinevalt, levib peegeldunud valgus erinevates suundades. Sama on ka paberilehelt peegeldunud valgusega.
 Mattpinna mudel külgvaates |  Valguse peegeldumine mattpinnalt |
Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Sellist peegeldumist nimetatakse hajuvaks ehk difuusseks peegeldumiseks.
Mattpinnalt peegeldunud valgust nimetatakse hajusaks valguseks.
Hajusas valguses ei teki varjusid. Enamik pindu on matid, pilv peegeldab (laseb läbi) valgust hajusalt. Päikeselt tulev valgus on otsene valgus, peegeldused pindadelt tekitavad hajusa valguse.
Miks aga ei saa päikesekella kasutada pilvise ilmaga? Märgi väited, millega küsimusele vastata.
- Läbi pilve paistev valgus on liiga nõrk, et päikesekella näha.
- Läbi pilvede paistev päikesevalgus on hajus valgus.
- Hajusas valguses langeb vari suvalises suunas.
- Hajusas valguses ei teki varjusid.
- Hajusas valguses tekib päikesekellal mitu varju.
Miks on uduses õhus näha valgusvihke?
Udu koosneb väikestest veepiiskadest. Piisad on kerakujulised, nende läbimõõt on 0,001–0,01 mm.
Seda, mis juhtub valgusega udus, kirjeldame ühe udupiisa näitel. Langegu piisale valguskiir. Osa valgusest läbib udupiiska, osa peegeldub erinevates suundades. Roosa ovaal piisa ümber näitab valgusenergia jaotumist erinevates suundades. Sedasama tähistavad ovaali sisse kujutatud valguskiirte pikkused. Mida pikem joon, seda rohkem energiat antud suunas levib. Näeme, et udupiisalt hajub valgus kõikides suundades.
Udusel ööl segab tee nägemist udupiiskadelt tagasipeegeldunud auto esitulede valgus. Kuna udukiht asetseb tavaliselt tee pinnast mõnikümmend sentimeetrit kõrgemal, siis kasutatakse autodel udutulesid, mis asetsevad madalal ja valgustavad tee pinda udukihist allpool.
Valguse hajumise tõttu näeme valgusvihke ka tolmuses õhus või sogases vees. Hajumise tõttu nõrgeneb otse leviv valgus, sest osa valguvihu energiast levib kõrvale ja ka tagasi.
Valguse hajumise katse. Katseks on vaja laserit või taskulampi, suuremat anumat (purki või akvaariumi), vett ja veidi piima. Katse on hästi vaadeldav hämaras ruumis.
Vala anumasse puhas vesi. Suuna valgus anumasse. Valguskiir pole kõrvalt vaadeldav. Järgnevalt tee loodusliku veekogu mudel. Loodusliku veekogu vesi on sogane, selles hõljub väikesi osakesi. Sogase vee mudeldamiseks kalla vette mõni tilk piima. Piim annab vette imeväikesi piisakesi. Valguskiire tee on nüüd vees nähtav. Kui valgusvihu nõrgenemine pole vaadeldav, siis lisa veel piima.
Pean meeles
Peegelpind on täiesti sile. Mattpind on konarlik.
Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt.
Mattpinnalt peegeldunud valgust nimetatakse hajusaks valguseks.
Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse hajumine keskkonnas olevatelt väikestelt osakestelt.
Küsimusi ja ülesandeid
- Vasta õppetüki alguses olevatele küsimustele.
- Too näiteid mattpindadest.
- Kuidas tekib hajus valgus?
- Fotol on kujutatud välklampi. Mis ülesanne võiks olla valgel lehekesel lambi ülemises osas?
- Tekitab varje
- Levib kindlas suunas
- Levib otse valgusallikast
- Ei tekita varje
- Tekib valguse peegeldumisel keskkonna osakestelt
- Tekib valguse peegeldumisel mattpindadelt
- Levib kõikvõimalikes suundades
