EMADEPÄEV

Jaanus Vaiksoo

I osa

Pühapäevahommikul ajas isa lapsed varakult maast lahti ja käskis neil kiiresti riidesse panna. Toimetada tuli tasahilju*, et mitte ema äratada. Täna oli emadepäev ja isa plaanis koos lastega talle väikest üllatust.

Vaikselt-vaikselt hiilisid Jaagup, Teele, Kaspar ja isa koos Timmiga toast välja. Ema jäi rahulikult magama ja ka Artur oli talle hommikul sügavale kaissu pugenud.

Väljas paistis päike, kuid tuul puhus põhjast ja ilm oli vilu.

Isa ja lapsed istusid autosse ning sõitsid linnast välja, sinnakanti, kus nad tavaliselt sügiseti seenel käisid. Suurelt maanteelt keeras kitsas rada paremale. Tee lookles tükk aega põldude vahel ja jõudis siis metsa. Siin jättis isa auto seisma. Loodus hakkas tärkama*. Puud rohetasid kergelt ja metsaalune oli täis ülaseid.

Isa vaatas natuke ringi ning hakkas Timmiga ees minema, Kaspar, Teele ja Jaagup riburada* kannul.

Miks ei tohtinud ema äratada?

Kuhu isa ja lapsed sõitsid?

* tasahilju − vaikselt
​* tärkama − puhkema, kasvama
​* riburada − üksteise järel

II osa

Jaagup aimas juba, et isa ei tulnud siia juhuslikult. Tal paistis olema kindel siht, ehkki mets läks kohati päris tihedaks ja puuoksi tuli pidevalt kõrvale lükata. Ent siis äkki lõppes mets ja lapsed leidsid end ühe väikese lagendiku servalt.

„Just. Õige koht,” noogutas isa.

Hämarast metsast tulles tundus päike eriti ere. Varsti märkasid lapsed, et lagendikul oligi hulga soojem kui ennist linnas, kus puhus jäine põhjatuul. Siin ei olnud üldse tuult. Oli ainult päike ja rohetav lagendik täis kollaseid nurmenukke. See oli juba väike ime. Kevad oli olnud külm ja nurmenukkude aeg ootas alles ees.

Jaagupi meelest oli nurmenukk kõige ilusam lill. Küllap arvasid nii teisedki, miks muidu oli vanarahvas andnud nurmenukule üle kahesaja nime: pääsulill, kuldvõti, taevasilm, taevavõti, piimapisarad, neiulill, käokäpp…

Isa tuligi siia lagendikule just sellepärast, et korjata emale, memmele ja vanaemale koos lastega emadepäevaks kimp kevadisi nurmenukke. Nagu muinasjutus oli päike siin tuulte eest varjatud välul* meelitanud maa seest välja need sooja kevade õied.

Jaagup korjas lilli ja mõtles emale, kes jäi koos väikevennaga koju magama.

Nüüd teadis ta, miks peetakse emadepäeva igal aastal maikuu teisel pühapäeval. See on kõige ilusam aeg, sama ilus kui ema.

Ema on nagu nurmenukke täis lagendik: päikseline, tuuletu, kodune ja armas…

Missuguseid nimesid on vanarahvas nurmenukule andnud?

* välul − väikesel metsalagendikul