Leelo Tungal
Kui hea, et minu ema
on minu moodi täpselt.
Vist õppinud on tema
nii mõnda oma lapselt.
On võõras talle vale,
ei kedagi ta pelga,
ja abivajajale
ei pööra iial selga.
On väga tark ja hoolas,
on vallatu ja visa.
Vaid ükskord nägin: voolas
ta põske mööda pisar.
Ma rääkima ei hakka,
mis kõik sel päeval tegin.
Mu jonnipunn jäi vakka,
kui ema pilku nägin.
Kui hea on minu ema!
Ma teadsin juba varem:
on minu moodi tema,
kuid palju-palju parem.
RÕÕMUKS EMADELE
Aed ja mets said piduriide –
siin on sinilillesiide,
toomingate kerget pitsi,
nurmenuku püksisitsi.
Peenral veretavad tulbid
kannikeste lõhnakulbid
piiluvad meid aiaservas,
karukella helin kõrvas.
Uibu* õied lahti lõi, et
rõõmu teha emadele.
Aitäh, aitäh kevadele!
* uibu – õunapuu
