1. tund

1. Algab (viimane) õppeveerand; (viimane) õppeveerandi jooksul, oleme (viimane) õppeveerandiks väsinud, (viimane) õppe­veerandini on jäänud üks päev, õppe­ekskursioon on (viimane) õppeveerandil.
2. See on (vajalik) õppeaine, mitu (vajalik) õppeainet, osutus (vajalik) õppeaineks, hakkan õppima (vajalik) õppeainet, olen huvitatud sellest (vajalik) õppeainest, tegelen (vajalik) õppeainega.
3. Ta on (enesekindel) pinginaaber, (enesekindel) pinginaabri juures, räägi minu (enesekindel) pinginaabriga, armastan väga oma (enesekindel) pinginaabrit, küsi seda minu (enesekindel) pinginaabrilt.
4. Kasuta (ruuduline) vihikut, kirjuta (ruuduline) vihikusse, (ruuduline) vihiku hind, neli (ruuduline) vihikut, matemaatika­tunnis ei saa läbi (ruuduline) vihikuta, mida sa teed selle (ruuduline) vihikuga.

• missuguses käändes on sõnaühend;
• kuidas on sõnaühendi ainsuse nimetav ja kuidas seda tõlkida emakeelde.

kasulikku käsiraamatut, helesinisel raamatukaanel, soojas ahjus, uuest asjast, rumalale veale, kuuma leegiga, põleva elektrijuhtmeni, kavala varga, uue võtmeta, suures liiklus­ummikus, tugevaks turvavööks, ohtlikku tuld, haige südamega, tõelisest heategevusest, tõelist heategevust, vajalikul prügiveol, suure võlana, roosal põsel, huvitavasse kombesse, logiseva hamba, võhivõõraks inimeseks, hea enesetundeta, suurepärase nõudepesuvahendi

sobiv valem
​Leia ülesande lahendamiseks ... ! Ma ei leidnud ülesande lahendamiseks ... . Õpetaja pakkus meile ülesande lahendamiseks ... . Otsisin õpikust ülesande lahendamiseks ... hulk aega. Vajan selle ülesande lahendamiseks ... . Keemiaülesannet pole ilma ... võimalik lahendada.

keeruline skeem
​Ära joonista nii ...! Kas sa saad sellest ... aru? Jutustasin ... järgi. Kes on selle ... autor? Tutvusime matkaraja ... ja siis asusime teele. Sellele ... tuleb leida pealkiri. Me ei vaja nii ... ! Kas seda ... on võimalik lihtsamaks teha? See ... oli vist õpiku lõpus. See tekst oleks mõistetav ka ilma selle ... . Niisuguse ... kohtusin ma küll esimest korda.

uus ravim
​Arst kirjutas haigele välja … . Kas olete proovinud …? … on tugev ja ebameeldiv lõhn. Mida te olete kuulnud …? Tervekssaamine sõltub paljuski … . Tulin apteegist ilma … tagasi, seda lihtsalt ei olnud. … ei saa ilma arsti retseptita. Seda … võib anda ka lastele. … on odavam kui vana.

Ira Lemberi järgi

Õpetaja tuli klassi koos (uus tütarlaps). Too tütarlaps oli (keskmine kasv) ja üldse (keskmine väljanägemine) – vähemalt mina andsin talle (selline hinnang).

„Saage tuttavaks oma (uus klassikaaslane)! Tema nimi on Gane ja ma loodan, et võtate ta sõbralikult (oma pere) vastu!” Meie klassijuhataja armastas veidi pateetilisi väljendeid.

„Jälle üks võõrapärane nimi,” mõtlesin mina. „Gane. Oskavad need lapsevanemad ikka nimesid välja mõelda, selle asemel, et üks korralik ja ilus eesti nimi (laps) panna. Nagu näiteks on minul: Mari.” Oma nime olin ma saanud tänu (isa), kes pani mulle kõigi sugulaste kiuste (lihtne nimi). Ja nüüd juhtus, et olen oma klassis kõige (originaalne nimi) nende Carolite, Birgitite, Doriste ja Sörlide keskel. Mina olen oma nimega väga rahul.

1. – Leena, kas sa jood teed sidruniga või ilma?
   ​– Sidrunita tee maitseb mulle rohkem.
2. – Inna, kas sa sööd suppi hapukooreta?
   ​– Hapukooreta mulle ei maitse. Söön borši tavaliselt hapukoorega.

tee – suhkur; tee – mesi; pannkoogid – maasikamoos; sült – sinep; puder – või; kohv – koor; praad – kurgisalat; praad – kõrvitsasalat.

mitu?

a) ainsuse 3. pöördes, jaatavas kõnes;
​b) mitmuse 1. pöördes, jaatavas kõnes;
​c) mitmuse 3. pöördes, eitavas kõnes.

Eesti keele tunnis:
​kuulama õpetajat, lugema tekste, kirjutama tahvlilt sõnu, täitma töövihiku harjutusi, jutustama pildi järgi, kirjeldama pilte, uurima tabeleid ja skeeme, moodustama lauseid, kirjutama tunnikontrolle ja kontrolltöid, jätma reegleid meelde, õppima sõnu pähe, kordama koduülesandeid, laulma, mängima mänge

liialdama (millega?), soolama (mida?), pähe tuupima (mille?), sekkuma (millesse?), solvama (keda?), solvuma (kelle peale?), süüdistama (keda?), varjama (mida?), hoiatama (keda?), paitama (keda?), süvenema (millesse?), ette kujutama (mida?), kätte toimetama (kellele?), on tehtud (millest?), pidama (kelleks?), töötama (milleta?), sõitma (millega?)

kann, taldrik, kivi, laud, purk, tall, laut, puur, kuut, garaaž, apteek, pank, trepp, põld, maantee, külmkapp, pidu, sahtel, paat, karp, sild, eksam, liiv, parkla, kraav, puiestee, aed, film, kaart, töö, kelk, kauplus, kuusk, kott, teatrietendus, korv, köök, mägi, vesi, lasteaed, loomaaed, ämber, pudel, pann, pliit, riiul, tabel, stend, skeem, kaas, põrand, lagi, sein, ristmik, mõistekaart, seljakott, turg, kiosk, redel, prügikast, tänav, väljak, jaam, matk, kontsert, kviitung, nimekiri