- Dialoog „Tiina, laena mulle 5 eurot.”
- Ilmateated
- Seened
- Suvekodu. Tiia Toometi järgi
- Ravimtaimed
- Linnud, loomad, putukad
- Luuletus ,,Puu”. Uno Leies
- Seda sa nüüd oskad!
392. Kuula kahekõnet.
Kuula kahekõnet Tiina ja Mati vahel. Arutage, milleks ja kellele on vaja seenemäärajat.
– Tiina, laena mulle 25 krooni.
– 25 krooni? Alles sa said isalt taskuraha ja juba otsas?
– Ei ole otsas. Ma pole seda üldse kulutanud, aga täna nägin raamatukaupluses uut seenemääramise taskuraamatut, sees värvilised pildid. Oleksin kohe ära ostnud, aga raha tuli puudu. Sellist väikese formaadiga seenemäärajat oleks hea metsa seenele minnes kaasa võtta.
– Ei usu oma kõrvu! Sina – ja hakkad meiega koos seenel käima?
– Mis siin nii imelikku on? Nagu sa tead, seenepraad mulle maitseb, seenesalat samuti. Aga algaja seenelkäija peab ju teadma, missugused on söögiseened, missugused mürgised, mida korjata ja mis metsa jätta. Kardan, et peale kukeseene ja kärbseseene ma teisi vist ei tunnegi...
– Loodan väga, et ussitanud seenel ja puhtal seenel ikka oskad vahet teha?
– Kelleks sa mind pead? Silmanägemisega on mul kõik korras. Kas sa siis laenad mulle 25 krooni või ei?
– Niisuguse vajaliku raamatu peale olen nõus sulle need 25 krooni kinkima ja tagasi maksta pole vaja.
– Aitäh! Kui lahke sinust! Lähen veel täna linna ja ostan raamatu ära.
393. Loe.
Loe ilmakirjeldusi. Ütle, missuguseks vaba aja tegevuseks kirjeldatud ilm kõige paremini sobib.
- Tuul on nõrk. Sajab pehmet vaikset lund. Teed on libedad. Õhutemperatuur on 0 kraadi.
- Taevas on selge, paistab päike. Puhub kerge tuul. Õhus on tunda lillelõhna. Lendavad liblikad. Õhutemperatuur on +22..+23 kraadi, veetemperatuur +19 kraadi.
- On tuulevaikne päikesepaisteline ilm. Kõikjal on kõrged lumehanged. Õhutemperatuur on –5..–6 kraadi.
- Kolm päeva järjest sadas vihma ja puhus tugev tuul. Nüüd on sadu üle jäänud ja ka tuul on vaiksemaks jäänud. Aeg-ajalt paistab pilve tagant päike. Ilm on niiske, aga soe. Õhutemperatuur on öösel +9..+11 kraadi, päeval üle +20 kraadi.
- Öösel sadas äikesevihma. Varajane hommik on udune, aga soe ja tuulevaikne. Linnud laulavad, kusagil krooksub konn.
- Ööd on juba pikemat aega valged ja lühikesed, päevad aga pikad ja vahelduva pilvisusega. Mõnikord sajab hoovihma. Õhutemperatuur ei lange päeval alla +20 kraadi.
- Ilm on pilves. Lund sajab nii öösel kui päeval. Tuiskab. Lume paksus on kohati 20–25 sentimeetrit. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on –11..–13 kraadi.
394. Kirjelda.
Kirjelda ilma, mis sobiks
- kalaleminekuks;
- metsa seenele sõiduks;
- metsa marjule minekuks;
- tubaseks tegevuseks;
- päevitamiseks ja ujumiseks;
- suusatamiseks ja uisutamiseks;
- lumesõja pidamiseks ja lumemehe tegemiseks;
- lumelinna ehitamiseks.
Loe ja jäta meelde.
395. Rühmita ja tõlgi.
Rühmita sõnad kirjalikult vihikusse. Kirjuta juurde venekeelne tõlge.
linnud / putukad / teised
varss, jaanimardikas, lõoke, mutt, vares, kutsikas, hiir, siil, sääsk, kakk, vasikas, varblane, ööbik, pääsuke, põrsas, kärbes, ämblik, kits, rebane, liblikas, lepatriinu, luik, tigu, tihane, rohutirts, hobune, kägu, lammas, mesilane, jänes, kajakas, orav, siga, linavästrik, sookurg, vihmauss, tuvi, sipelgas, kuldnokk
396. E-ülesanne 1
See seen on puhas, aga
Kukeseen on söögiseen, aga
Sellel puravikul on pruun kübar, aga
Need kuuseriisikad on pisikesed, aga
Pilvikuid me soolame, aga
397. Vasta.
Huvitav oleks teada,
– kas sa käid seenel. Aga sinu vanemad?
– kas sa tead häid seenekohti. Kas sa võid neid seenekohti ka teistele juhatada?
– mida te seentest teete.
– kas kõik pereliikmed söövad seeni.
– miks mõned inimesed ei armasta seeni.
398. Loe ja nimeta.
Loe. Nimeta, missuguseid linde, loomi ja putukaid võid suvekodus kohata.
Suvekodu
Tiia Toometi järgi
Vanaema maja on maal jõe ja metsa lähedal. Varem elas selles majas aasta läbi vanaema, aga nüüd on vanaema surnud ja maja talvel tühi. See-eest suvel on vanaema maja elanikke täis. Suvel elavad vanaema majas Kaur, Siim ja Priit oma ema ja isaga. Veel elavad suvel vanaema majas kärbsed ja sääsed.
Kärbsed ja sääsed on väga tülikad elanikud. Sahvris põranda all ja seinte vahel elavad hiired. Ema ei salli hiiri, sest hiired nakitsevad salaja juustu, rasva ja muud toitu. Muidu on hiired päris armsad. Hiired käivad vahel ka õue peal. Suviseid õueelanikke on nii palju, et kõiki ei jõua üles lugedagi. Sumisedes lendab metsmesilane – targem on tema teelt kõrvale hoida! Lepatriinu laskub otse käe peale – üks, kaks, kolm … seitse täppi. Rohutirts siristab aianurga kõrges heinas. Pääsukesed lendavad kuuri ja õue vahet, neil on kuuris pesa kolme pojaga. Linavästrik kõigutab trepi ees oma pikka saba. Ja mis see siis on – akna alla on tekkinud mullahunnik! Seal müttab mutt oma maa-alustes käikudes.
Kõigil suveelanikel on oma kibekiired tegemised. Mutt kaevab mulda, et leida vihmausse, linnud püüavad lennult putukaid, mesilane korjab õietolmu.
399. E-ülesanne 2
- Harakad
- Liblikad
- Linnud
- Mesilased
- Sääsed ja kärbsed
- Teod
- Hiired
- Mutid
- Ämblikud
- Rohutirtsud
- varastavad läikivaid asju.
- lendavad lillelt lillele.
- püüavad putukaid.
- korjavad lilleõitest nektarit ja valmistavad mett.
- on tüütud.
- söövad taimede lehti.
- närivad juustu.
- kaevavad maa-aluseid käike.
- koovad võrku.
- siristavad rohus.
400. Ütle nimetused peast.
Kata tekst fotode all ja ütle lindude, loomade, putukate ja teiste nimetused peast.
402. Loe.
Lugege. Esitage kahekõne õpikut kasutamata.
– Tiina, mida sa otsid?
– Ravimtaimede raamatut. Ega sa seda kusagil näinud ei ole?
– Tahad rohuteadlaseks saada?
– Ega farmatseudi töölgi midagi viga ole, aga praegu on mul raamatut vaja teisel põhjusel.
– Ei tea milleks?
– Klassijuhataja tunnis pakkus apteeker suvist teenimisvõimalust: korjata ravimtaimi ja siis apteegile ära müüa. Nüüd tahan teada, missuguseid taimi ja millal korjata ning kuidas kuivatada.
– On see ka tasuv töö? Kas on mõtet mööda pärnapuid ronida ja õisi korjata või nõgestel ennast kõrvetada lasta?
– Ega ma peagi nõgeseid korjama, võib ka teelehti kuivatada. Aga veel parem – hakkame parem koos suvilas peenral kummelit, saialille, piparmünti ja melissi kasvatama. Siis pole vaja mööda pärnapuid ronida ega nõgestel kõrvetada lasta.
– Selle üle tasub mõelda. Taskuraha kuluks mullegi ära.
403. Räägi.
Ütle, missuguseid ravimtaimi sa oled korjanud.
Ravimtaimed
Põllult või aasalt võid korjata: naistepuna, raudrohtu.
Aiast või metsast võid korjata: teelehti, nõgeseid.
Pärnapuult võid korjata pärnaõisi, kibuvitsapõõsalt kibuvitsamarju.
Aias võid kasvatada: kummelit, piparmünti, saialilli, melissi.
404. Loe ja õpi pähe.
Loe ilmekalt. Õpi pähe.
Puu
Uno Leies
Üks väike puu
meie hoovis
suureks puuks
kasvada soovis.
Nii suureks,
et latv oleks tal
ka katusest
kõrgemal!
Üks väike poiss
meie hoovis
matkakepikest
endale soovis.
Ja kepiks
ei sobinud muu
kui seesama
väikene puu!
Raks! Puu elu
oligi läbi.
Tuul sosistas poisile:
„Häbi!”
Sest väike puu
meie hoovis
suureks puuks
kasvada soovis.
Uued sõnad
kõrvale hoiduma, kõrvale hoiduda, hoidun kõrvale – избегать, уклоняться
laena/ma, -ta, -n – занимать, брать взаймы
kepp, kepi, keppi – палка
kummel, -i, -it – лечебная ромашка
kuur, -i, -i – сарай
kärbes, kärbse, kärbest – муха
lepatriinu, -, -t – божья коровка
mutt, muti, mutti – крот
nõges, -e, -t – крапива
pipar/münt, -mündi, -münti – мята перечная
pärnaõied – липовый цвет
rästik, -u, -ut – гадюка
sisa/lik, -liku, -likku – ящерица
sääsk, sääse, sääske – комар
tigu, teo, tigu – улитка
uss, ussi, ussi – змея, червяк
mürgi/ne, -se, -st – ядовитый
tülika/s, -, -t – неудобный
ussitanud – червивый
E-ülesanne 4
kõrvale hoiduma, kõrvale hoiduda, hoidun kõrvale –
laena/ma, -ta, -n –
kepp, kepi, keppi –
kummel, -i, -it –
kuur, -i, -i –
kärbes, kärbse, kärbest –
lepatriinu, -, -t –
mutt, muti, mutti –
nõges, -e, -t –
pipar/münt, -mündi, -münti –
pärnaõied –
rästik, -u, -ut –
sisa/lik, -liku, -likku –
sääsk, sääse, sääske –
tigu, teo, tigu –
uss, ussi, ussi –
mürgi/ne, -se, -st –
tülika/s, -, -t –
ussitanud –
Seda sa nüüd oskad!
- Nimeta 10 lille. Kirjelda lille nii, et me selle kirjelduse järgi ära tunneksime.
- Nimeta 10 lindu. Ütle, kes neist lendab talveks ära, kes elab aasta ringi Eestis.
- Nimeta 10 seent. Jutusta, missuguseid toite saab seentest teha.
- Nimeta 8 putukat. Ütle, missuguseid neist sa kardad. Miks?
- Kirjelda mõnd meeldivat või ebameeldivat inimest või raamatutegelast.
- Kirjelda ilma erinevatel aastaaegadel.
- Koosta mõistekaart teemal „Olen loodusega sõber”. Jutusta mõistekaardi järgi.
- Jutusta, mida said õppeaasta jooksul teada Mati ja Tiina tegemistest.
- Kirjuta lühikirjand „Mati ja Tiina – minu sõbrad õpiku lehekülgedelt”.
- Kirjuta lühikirjand teemal „Looduse tuhat nägu”.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ