Meedia ehk ajakirjandus hõlmab õige mitmekesiseid kanaleid: televisioon, raadio, internet, ajaleht, ajakiri. Igal kanalil on oma eripära: nad jõuavad tarbijani eri kiirusega, neil on erinev kasutajaskond, iga kanal kasutab eri vahendeid (sõnaline tekst, heli, pilt). Tänapäeva noored eelistavad meediakanalite seast enamasti internetti, vanemad inimesed sageli trükiajakirjandust, televisiooni ja raadiot.
- Too vähemalt kuus näidet informatsioonist, mida on võimalik internetist leida (nt uudised, sõnastikud).
Harjutus 63
Kasuta allikaid ja koosta vihikusse ajatelg, millele märgid kronoloogilises ehk ajalises järjekorras kõik eelnimetatud meediakanalid ning (orienteeriva) aja, mil need esimest korda Eestis ilmusid. Lisa iga kanali kohta lühidat täpsustavat infot.

Harjutus 64
Arutage klassis, missuguseid ülesandeid täidavad loetletud raadiosaated.
„Aiatark”, „Päevakaja”, „Järjejutt”, „Keeleminutid”, „Raadio ööülikool”, „Soovide aeg”, „Sport”, „Mnemoturniir”, „Uudised”, „Õhtujutt”, „Öömuusika”, „Kuuldemäng”, „Kultuurikaja”, „Muusikatund”
Meedia täidab mitmesuguseid ülesandeid. Ajakirjanduse tähtsaim ülesanne demokraatlikus riigis on tagada sõnavabadus. Ajakirjandus peab andma tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Lisaks sellele on ajakirjandusel veel hulk teisigi ülesandeid ja eesmärke. Saated ja artiklid võivad olla näiteks informeerivad, harivad või lihtsalt meelt lahutada. Viimasel ajal on väga paljud meediakanalid hakanud enam tähelepanu pöörama just meelelahutusele.
- Otsi ühest ajalehest erisuguse eesmärgiga artikleid.

Nii nagu meediakanaleid on mitmesuguseid, võivad ka ühe kanali väljaanded üksteisest suurel määral erineda. Peamine joon, mis meediakanaleid üksteisest eristab, on nende suunitlus. On väljaandeid, mis on suunatud
1) väga laiale inimeste rühmale, nt päevalehed, telelehed, uudistesaated teles ja -portaalid internetis;
2) kindlas vanuses inimestele, nt noortelehed, lasteajakirjad;
3) kindlas piirkonnas elavatele inimestele, nt linnalehed, vallalehed, maakonnalehed;
4) kindla eriala või huvialaga inimestele, nt ajakiri Kalastaja, Õpetajate Leht, telesaade „Prillitoos”, internetiportaal Koer.ee.
Harjutus 65
Too näiteid omavanustele noortele suunatud meediaväljaannete kohta (ajalehed, ajakirjad, tele- ja raadiosaated, internetiportaalid).

Ajakirjanduslikke väljaandeid on mitmesuguseid. Kvaliteetseks ajakirjanduseks loetakse niisuguseid väljaandeid, raadio- ja telekanaleid ning internetiportaale, mis vahendavad tõepärast ja kontrollitud infot, esitavad konfliktse olukorra puhul mõlema poole seisukohad, ei pööra põhitähelepanu kõmulistele uudistele ning kajastavad igasuguseid teemasid eetiliselt. Haritud inimese tunnuseks loetakse muuhulgas ka seda, et ta oskab hinnata ajakirjanduses ilmuvat teavet, eristada olulist ebaolulisest.
- Uuri internetist, mis dokument on „Eesti ajakirjanduseetika koodeks”. Mis on selle dokumendi eesmärk?
Harjutus 66
Koosta väike uurimistöö meediakanalite ning -väljaannete võrdluseks.
Jälgi ühel päeval eri kanalite või väljaannete uudiseid, näiteks võid valida kaks-kolm uudisteportaali, telepäevauudised, raadiojaamade uudissaateid. Järgmisel päeval vaatle vähemalt kaht päevalehte, mis kajastavad eelmise päeva põhilisi sündmusi.
- Missugused olid eri kanalite ja väljaannete tähtsaimad uudised sel päeval? Millele saates/lehes kõige enam tähelepanu pöörati?
- Mille poolest eri kanalid/väljaanded sarnanesid, mille poolest erinesid?
KORDAME
1. |
Nimeta meediakanaleid ning selgita, kes on sinu arvates nende peamised kuulajad/lugejad/vaatajad. |
2. |
Missugused võivad olla eri meediakanalite eesmärgid? |
3. |
Selgita oma sõnadega, mis on kvaliteetajakirjandus. Missugust Eestis ilmuvat väljaannet pead sina kvaliteetajakirjanduseks? |