Tegusõna põhivormid (5.3)

Ka tegusõna vormid on omavahel grammatiliselt seotud. Nelja põhivormi alusel saab moodustada kõiki teisi vorme.

  • Tuleta meelde, mis käände järgi moodustatakse enamik teisi käändevorme.

PÕHIVORMID

Põhivormide eeskujul moodustatakse

ma-tegevusnimi
​õppi/ma

teised ma-tegevusnime vormid: õppi/mas, õppi/mast, õppi/maks, õppi/mata
​kaudse kõneviisi olevik: õppi/vat
​v-kesksõna: õppi/v
​lihtminevik: õppi/sin

da-tegevusnimi
​õppi/da

des-vorm: õppi/des
nud-kesksõna: õppi/nud
​käskiv kõneviis, v.a ainsuse 2. pööre: õppi/ge

oleviku ainsuse 1. pööre
õpi/n

oleviku teised pöörded: õpi/d, õpi/b, õpi/me, õpi/te, õpi/vad
​tingiv kõneviis: õpi/ksin, õpi/ks
​käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre: õpi

tud-kesksõna
​õpi/tud

umbisikulise tegumoe vormid: õpi/takse, õpi/ti

Harjutus 127

Mis vormidega on tegemist? Millise põhivormi eeskujul on need moodustatud? Kasuta vastamisel tabelit.

hukates, näkanud, näidates, huilake, sumpamas, uitab, tuiskas, ohkamata, põlgavat, üürga, vaatamaks, kombanud, kohtaksin, oskavat, huugav, lendamas, tõttasin, hülgavad, muigaksin, palganud, korrati, lõigake, ootavat, priisanud, nuuskavad, kaebamata, näpatakse, nöökaksin, rändav, raiskaksite, norskavat, kapates, lippamas, vatrame, rüübake

Harjutus 128

Nimeta kõik tekstis kasutatud tegusõnad. Arutage klassis, mis vormidega on tegemist. Millise põhivormi eeskujul on need moodustatud?

Igal juhul kurvastas mind, et Hiie enam väljas mängi­mas ei käinud. Pärtel kolis ära. Hiie topiti tuppa – ma tundsin end tõesti üksikuna. Jäi vaid Ints, kes katsus mind lohutada sel kombel, et sõimas kõiki külasse kolijaid lollideks ja irvitas nende üle, aga see ei tõstnud mu tuju. Rästikud ei suutnud ­ikkagi inimesi lõpuni mõista, olgugi et me rääki­sime ühte keelt. Nemad suhtusid inimestesse nagu noorematesse vendadesse, kellele vanem veli on armulikult oma salakeele selgeks õpetanud ja kes nüüd kalli kingi tobedalt minema viskab ja vabatahtlikult siili- või sitikataoliseks olevuseks otsustab hakata. Ussid olid lahked loomad ega sallinud tölplust ning neil polnud metsast lahkuvatest inimestest põrmugi kahju. Ilmselt olid nad inimsoo juba mõttes maha kandnud, nagu jõkke kukkunud söögi­pala, mille vool kiiresti mujale kannab ning mida enam kätte ei saa. Läinud, siis läinud! Ussid ei vajanud inimesi, nad olid kindlad, et saavad ka ilma hakkama.

(Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu”)

Harjutus 129

Moodusta järgmistest tegusõnadest põhivormid.

algama, alustama, hindama, hülgama, jändama, käima, põlgama, näppama, tihkama, kümblema, triikima, uppuma, mähkima, küdema, kloppima, sportima, pugema, tukkuma, lappima, avama, aheldama, järeldama, kurtma, hakkima, torkama, tuupima, mäletama, kiitma, õnnestuma, lõppema, lõpetama, selgitama, vaagima, veenma, embama, valdama

Harjutus 130

(Celia Rees „Nõialaps”, inglise keelest tõlkinud Johanna Ross)

Harjutus 131

Eespool kirjutasime teksti põhjal, nüüd kirjutame pildi põhjal. Vaata pildil olevaid inimesi, nende näoilmeid ja kehahoiakut. Kujuta ette, millest nad võiksid rääkida, missugused on nende emotsioonid. Kirjuta vihi­kusse kolm lühidialoogi. Seejärel koosta neid dialooge kasutades jutt.

KORDAME

1.

Missugused on tegusõna põhivormid?

2.

Miks on vaja teada tegusõna põhivorme?