Ring­joone pikkus ja ringi pindala piir­väärtusena

Järgnevas vaatleme kahte näidet sellest, kuidas piir­protsessi kasutades saab leida kõver­joone pikkuse ja kõveraga piiratud kujundi pindala. Olgu selleks kõver­jooneks ring­joon. Põhi­koolist teame, et ring­joone pikkus C ja ringi pindala S arvutatakse järgmiselt:

C = 2πr ja S = πr2.

Tõestame need valemid.

Ring­joone pikkus piir­väärtusena

Ring­joone pikkust ei ole otseselt võimalik mõõta mingi pikkus­ühiku abil, sest pikkus­ühikud (1 cm, 1 m jne) on kujutatavad sirg­lõikudena, kuid ring­joon on kõver­joon. Samas tunnetame me intuitiivselt, et ring­joonel on pikkus olemas. Näiteks kui ringi­kujuliselt asetatud nööri tõmbame sirgeks, siis saadud lõigu pikkus on ühtlasi ka ring­joone pikkus.

Joon. 2.12

Ring­joone pikkuse arvutamise täpse valemi leidmiseks moodustame kumera hulk­nurga, mille ümber­mõõt on ligi­kaudu võrdne ring­joone pikkusega. Selleks joonestame ringi sisse kõige­pealt näiteks korra­pärase neli­nurga ehk ruudu (joonis 2.12). Kahe­kordistades hulk­nurga tippude arvu, saame korra­pärase kaheksa­nurga, mille ümber­mõõt erineb ring­joone ümber­mõõdust vähem kui neli­nurga ümber­mõõt. Jätkates kahe­kordistamise protsessi, saame hulk­nurgad, mille ümber­mõõdud lähenevad üha enam ring­joone pikkusele. See­tõttu võime ring­joone pikkuse defineerida järgmiselt:

ring­joone pikkuseks nimetatakse korra­päraste kõõl­hulk­nurkade ümber­mõõtude jada piir­väärtust hulk­nurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.

Oletame, et meil on ringi raadiusega r joonestatud korra­pärane n-nurk (joonis 2.13) külje­pikkusega an. Ühendades hulk­nurga tipud ringi kesk­punktiga O, jaotub kõõl­hulk­nurk n võrd­haarseks kolm­nurgaks. Iga sellise kolm­nurga tipu­nurk on \frac{360\degree}{n}.

Joon. 2.13

Vaatleme ühte nendest kolm­nurkadest, näiteks kolm­nurka OAB. Tõmbame selle kolm­nurga alusele AB kõrguse OC. Teame, et see kõrgus poolitab kolm­nurga aluse ja tipu­nurga. Täis­nurksest kolm­nurgast OBC saame:

\frac{a_n}{2}:\ r=\sin\frac{360\degree}{2n} ehk \frac{a_n}{2r}=\sin\frac{360\degree}{2n}, millest a_n=2r\cdot\sin\frac{360\degree}{2n}=2r\cdot\sin\frac{180\degree}{n}.

Et selliseid kolm­nurki on n tükki, on kõõl­hulk­nurga ümber­mõõt

n\cdot a_n=2rn\cdot\sin\frac{180\degree}{n}.

Definitsiooni kohaselt avaldub ring­joone pikkus siis piir­väärtusena:

C=limnn·an = limn2rn·sin180°n = 2rlimnn·sin180°n.

Et ring­joone pikkus on lõplik arv, peab ka limnn·sin180°n olema lõplik arv. Peale selle peab see arv olema kõigi ring­joonte puhul ühe­sugune, sest piir­väärtuse sümboli all ei esine ring­joone raadiust r.

Veenduge, et limnn·sin180°n on meile tuntud irratsionaal­arv π ≈ 3,14. Selleks koostage ja täitke järgnev tabel.

Arvestades, et limnn·sin180°n=π (selle valemi tõestame peatüki 4.4 näites 5), saamegi ring­joone pikkuse valemi

C = 2πr.

Ringi pindala piir­väärtusena

Ka ringi pindala ei ole otseselt võimalik mõõta meile tuntud pindala­ühikutega (ühik­ruutudega pindalaga 1 cm2, 1 m2 jne). See­tõttu toimime analoogiliselt eelmises punktis tehtuga: kujundame ringi sisse korra­pärase kõõl­hulk­nurga ja lähendame selle pindala ringi pindalaga.

Ringi pindalaks nimetatakse ringi sisse kujundatud korra­päraste kõõl­hulk­nurkade pindalade jada piir­väärtust hulk­nurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel.

Ringi pindala valemi tuletamiseks kasutame taas joonist 2.13. Kolm­nurga AOB pindala S_k=\frac{a_nh_n}{2}, kus hn on kolm­nurga AOB kõrgus OC. Kogu korra­pärase hulk­nurga pindala on S_n=n\cdot\frac{a_n\cdot h_n}{2}=\frac{na_nh_n}{2}.

Ringi pindala S avaldub seega järgmiselt:

S=limnSn = limnan·n·hn2 = limn(n·an)·limnhn2.

Et limn(n·an)=2πr ja limnhn=r, siis S=2πr·r2=πr2 ehk

S = πr2.

Ülesanded B

Ülesanne 387. Rõnga pindala

Vastus. S

Ülesanne 388. Ruudu sise- ja ümber­ringjoon

Vastus. Ruudu sise­ring­joone pikkus on  cm, ümber­ring­joone pikkus  cm, sise­ringi pindala on  cm2 ja ümber­ringi pindala  cm2.

Vastus. Ruudu sise­ring­joone pikkus on  cm, ümber­ring­joone pikkus  cm, sise­ringi pindala on  cm2 ja ümber­ringi pindala  cm2.

Vastus. Ruudu sise­ring­joone pikkus on  cm, ümber­ring­joone pikkus  cm, sise­ringi pindala on  cm2 ja ümber­ringi pindala  cm2.

Vastus. Ruudu sise­ring­joone pikkus on  cm, ümber­ring­joone pikkus  cm, sise­ringi pindala on  cm2 ja ümber­ringi pindala  cm2.

Vastus. Ruudu sise­ring­joone pikkus on  cm, ümber­ring­joone pikkus  cm, sise­ringi pindala on  cm2 ja ümber­ringi pindala  cm2.

Ülesanne 389. Korra­pärase kõõl­kolm­nurga pindala

Vastus. S

Ülesanne 390. Korra­pärase puutuja­kolm­nurga pindala

Vastus. S

Ülesanne 391. Korra­pärase kuus­nurga ümber­ring­joone ja sise­ring­joone pikkuste suhe
  1. 2 cm.

    Vastus. See suhe on .
  2. a cm.

    Vastus. See suhe on .
Ülesanne 392. Korra­pärase n-nurga pindalade suhe

Vastus. Nende n-nurkade pindalad suhtuvad nagu .

Ülesanne 393. Ringi sisse kujundatud hulk­nurk
  1. korra­pärane neli­nurk?

    Vastus%
  2. korra­pärane kuus­nurk?

    Vastus%
  3. korra­pärane 12-nurk?

    Vastus%
Ülesanne 394. Varjutatud osa pindala
Joon. 2.14.1

Vastus. Varjutatud on % korra­pärase kolm­nurga pindalast.

Joon. 2.14.2

Vastus. Varjutatud on % korra­pärase kolm­nurga pindalast.

Ülesanne 395. Varjutatud osa pindala
Joon. 2.15.1

Vastus. Svarjutatud

Joon. 2.15.2

Vastus. Svarjutatud

Joon. 2.15.3

Vastus. Svarjutatud

Ülesanne 396. Täis­nurkse kolm­nurga sise­ring­joone raadius

Vastus. r

Ülesanne 397. Ringi pindala valem

Ülesanne 398. Ring­joone pikkuse valem

Ülesanne 399. Hulk­nurkade pindalade summa piir­väärtus

Vastus. Selles protsessis tekkivate hulk­nurkade pindalade summa piir­väärtus on  dm2.

Ülesanne 400. Achilleuse ja kilp­konna võidu­jooks