Jada piirväärtuse mõiste
Eelmistes peatükkides uurisime joonistele tuginedes jadade käitumist, kui
Järgnevas teemegi esmatutvust piirprotsessidega. Vaatleme jada (an):
Kujutage jada esimesed 6 liiget arvteljel.
Mida kaugemale me jadas läheme, seda enam lähenevad jada liikmed arvule 1 ehk seda vähem erinevad jada liikmed arvust 1 (vt järgnev tabel). Selle kirjutame lühemalt üles järgmiselt: kui

Alates 100-ndast liikmest erinevad jada liikmed arvust 1 vähem kui 0,01; alates 1000-ndast liikmest on see erinevus väiksem kui 0,001 jne. Seda, et antud jada liikmed tulevad arvule 1 järjest lähemale, illustreerib ka joonis 2.9. Öeldakse, et selle jada piirväärtus on 1.

Arv A on jada (an) piirväärtuseks, kui jadas järjest kaugemale minnes tema liikmed erinevad arvust A kui tahes vähe ehk teatud indeksist alates jääb liikmete erinevus arvust A väiksemaks igast kui tahes väikesest etteantud positiivsest arvust.
Arvu A nimetatakse jada (an) piirväärtuseks, kui iga positiivse arvu ε jaoks leidub jadas järjenumber m, millest alates jada järgnevad liikmed erinevad arvust A vähem kui ε võrra,
s.t |an – A| < ε, kui n ≥ m.
Jada liikmete ja arvu A vahede puhul tuleb vaadelda nende absoluutväärtusi sellepärast, et jada liikmete lähenemine arvule A võib toimuda kas vasakult (joonis 2.10 a), paremalt (joonis 2.10 b) või pendeldades (joonis 2.10 c).

Seda, et arv A on jada (an) piirväärtuseks, tähistatakse:
.
Seda kirjutist loetakse: liimes an-st n lähenemisel lõpmatusele on A.
Nii võime kirjutada, et
Näide 1.
Leiame jada 2;
Selle jada liikmed vähenevad tõkestamatult, kui jadas järjest kaugemale minna (joonis 2.11). Antud jada on tõkestamatult kahanev ja selle jada piirväärtus on miinus lõpmatus.

Vastus.
Üldiselt, jada (an) piirväärtus on miinus lõpmatus, kui
Näide 2.
Leiame jada 1; 3; 5; …; 2n – 1; … piirväärtuse.
Teame, et selle jada liikmed suurenevad tõkestamatult, kui selles jadas järjest kaugemale minna. Näiteks a100 = 199, a1000 = 1999 jne. Jada piirväärtuse definitsiooni kohaselt sellel jadal piirväärtust ei leidu. Antud juhul öeldakse, et jadal on lõpmatu piirväärtus. Jada piirväärtus on pluss lõpmatus, kui
Vastus.
Näide 3.
Näitame, et
Vaatame, kas leidub iga positiivse arvu ε jaoks jada liikme selline järjenumber n,
et
Kokku võttes
- hääbuva jada piirväärtus on 0, näiteks
;lim n → ∞ 1 n = 0
- tõkestamatult kasvava jada piirväärtus on
+∞ ja tõkestamatult kahaneva jada piirväärtus on-∞ ;
- nn pendeldavatel jadadel piirväärtus puudub. Näiteks puudub piirväärtus jadadel 1, 0, 4,0, 9, 0, 16, … ja –1; 1; –1; 1; …, (–1)n; …;
- kui jada piirväärtus on mingi arv A, siis öeldakse ka, et jadal on lõplik piirväärtus.
- konstantse jada piirväärtus on see konstant ise. Näiteks
. Üldiselt,lim n → ∞ 1 = 1 .lim n → ∞ c = c
Ülesanded B
Ülesanne 374. Jada piirväärtus
Ülesanne 375. Lihtsustamine
Ülesanne 376. Võrratuse lahendamine
Ülesanne 377. Hääbuva jada liikmed
Hääbuv jada | Liikmed on väiksemad |
-st liikmest | |
-st liikmest | |
-st liikmest | |
-st liikmest |
Ülesanne 378. Jada piirväärtus
Ülesanne 379. Millal on täidetud võrratus?
Piirväärtuse arvutamine
Piirväärtuse arvutamiseks on tarvis tunda piirväärtuse omadusi. Kogetu põhjal võime väita, et kehtivad järgmised omadused.
1)
2)
3)
4)
Peale nende on jada piirväärtusel veel järgmised aritmeetiliste tehetega seotud omadused.
Kui on olemas lõplikud piirväärtused
5)
6)
7)
8)
Omaduse 5 tõestus
Tõestame nendest omaduse 5. Tuletame kõigepealt meelde, et võrratus |x| < ε on samaväärne võrratusega –ε < x < ε ja võrratus |a – b| < ε samaväärne võrratusega –ε < a – b < ε. Vastavalt piirväärtuse definitsioonile leidub iga positiivse arvu ε puhul jadas (an) järjenumber m1 ja jadas (bn) järjenumber m2 nii, et
Liites need kaks samapidist võrratust, saame
–ε < (an + bn) – (A + B) < ε ehk |(an + bn) – (A + B)| < ε.
Saadud võrratus kehtib iga n korral, mis on suurem kui m1 ja m2. Seetõttu järeldub viimasest võrratusest, et jada (an + bn) piirväärtus on A + B ja järelikult
Näide 1.
- Valemeid 5, 3 ja 4 kasutades saame, et
=lim n → ∞ ( 1 + 1 n ) =lim n → ∞ 1 + lim n → ∞ 1 n = 1;1 + 0 =lim n → ∞ 1 n 2 =lim n → ∞ 1 n · 1 n =lim n → ∞ 1 n · lim n → ∞ 1 n = 0 (valemid 7 ja 4).0 · 0
Näide 2.
Leiame piirväärtuse
Kuna nimetaja piirväärtus on lõpmatus, siis ei saa me siin kasutada piirväärtuse leidmiseks valemit 8. Teisendame jada üldliikme avaldist, jagades murru lugeja ja nimetaja avaldisega n2. Saame:
Piirväärtust pole võimalik valemite 1–8 abil leida järgmistel nn määramatuse juhtudel:
Näide 3.
Leiame
Selle piirväärtuse arvutamisel ei saa me kohe rakendada valemit 8, sest nii murru lugejal kui ka nimetajal lõplik piirväärtus puudub (määramatus
Näide 4.
Leiame piirväärtuse
Siin on tegemist määramatusega
Seega otsitav piirväärtus on 0.
Ülesanded B
Ülesanne 380. Jada piirväärtus
Põhjendage, et
Ülesanne 381 Piirväärtuse arvutamine
Ülesanne 382. Piirväärtuse arvutamine
Ülesanne 383. Piirväärtuse arvutamine
Ülesanne 384. Tõestamine
Tuginedes jada piirväärtuse omadustele, tõestage hääbuva geomeetrilise jada summa valem