Sissejuhatus

17. sajandi esimesel poolel laskis Firenze hertsog ehitada sügava kaevu. Kaev sai valmis, kuid pumbaga sellest vett kätte ei saadud. Millegipärast suutis pump vett välja pumbata küll madalast kaevust, aga kui kaevu sügavus oli enam kui 10 meetrit, siis pump ei töötanud. Hertsog kutsus appi Galileo Galilei, kes aga kõrge vanuse tõttu loobus ja andis probleemi lahendada oma õpilasele Evangelista Torricellile. Oma katsete tulemusena jõudis Torricelli järeldusele, et ka õhk avaldab kõikidele kehadele survet ja õhurõhk on see, mis tõstab vett kaevutorus, aga ainult veidi kõrgemale kui 10 m.

Prantsuse teadlane Blaise Pascal jätkas Torricelli katseid. Kui Torricelli oletas atmosfäärirõhu olemasolu, siis Pascal tõestas selle lõplikult.

Evangelista Torricelli (1608–1647)

Blaise Pascal (1623–1662)

Sürakuusa valitseja Hieron laskis valmistada kullast krooni. Ta kahtlustas, et kullassepp on kulda näpanud ja hõbedat asemele pannud. Väliselt on raske eristada, kas ese on valmistatud puhtast kullast või kulla ja hõbeda sulamist. Hieron palus Archimedesel kontrollida krooni materjali ehtsust.

Archimedes leidis ülesandele lahenduse vannis olles. Ta oli oma avastusest niivõrd erutatud, et kargas vannist välja ja tormas alasti läbi linna, hüüdes: „Heureka! Heureka!” Heureka tähendab kreeka keeles „leidsin, avastasin”, seda sõna tuntakse kogu maailmas.

Legendi ühe esitusviisi järgi avastas ta keha ruumala mõõtmise sukeldamismeetodil, teise järgi, et kehad on vees kergemad, s.o üleslükkejõu. Arvata võib, et Archimedes avastas need mõlemad. Tema auks nimetatakse üleslükkejõu valemit Archimedese seaduseks.