Kokkuvõte ja üldistus

Mehaaniline liikumine

  • Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teiste kehade suhtes.
  • Mehaanilist liikumist iseloomustatakse arvuliselt aja, teepikkuse ja kiiruse abil.
  • Aeg näitab vaatluse kestust.
  • Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpp­hetkeni.
  • Kiirus näitab keha poolt ajaühikus läbitavat teepikkust.
  • Ühtlase liikumise kiiruse arvutamiseks mõõdetakse läbitud tee pikkus s ja selle tee läbimiseks kulunud aeg t. Kiirus arvutatakse valemist v= s t .
  • Kiiruse ühik on 1   m s . Kasutatakse ka ühikut 1  km h .

Inertsus

  • Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut.
  • Keha mass on tema inertsuse mõõduks.

Kehade vastastikmõju

  • Kehade vastastikmõju tähendab, et üks keha mõjutab teist ja teine esimest.
  • Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele.
  • Jõud on suunaga suurus: lisaks jõu väärtusele on vaja teada jõu mõjumise suunda.
  • Jõu ühikuks on 1 N (njuuton).
  • Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
  • Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, püsib keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
  • Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse.

Gravitatsioon

  • Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade tõmbumist sõltuvalt kehade massist.
  • Jõudu, millega kehad olenevalt nende massist ja kaugusest tõmbuvad, nimetatakse gravitatsioonijõuks.
  • Newtoni gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga.
  • Maa või mõne teise taevakeha külge­tõmbejõudu selle pinna lähedal paiknevale kehale nimetatakse raskusjõuks.
  • Raskusjõud avaldub valemiga Fr = mg, kus m on keha mass ja tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõjub antud kohas keha igale kilogrammile.

Hõõrdumine

  • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
  • Hõõrdejõud mõjub mõlemale kehale, nii sellele, mida veetakse, kui ka sellele, millel keha veetakse.
  • Jõudu, millega kehad on teineteise vastu surutud, nimetatakse rõhumisjõuks.

Deformatsioon

  • Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist.
  • Deformatsioone liigitatakse elastseteks ja plastseteks.
  • Elastsusjõuks nimetatakse deformeerimisel kehas tekkivat jõudu.
  • Hooke’i seadus: vedru elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemise või lühenemisega ja suunatud vedru tasakaaluasendi suunas.
Seotud sisu
Muud tegevused

Ülesandeid

  1. Jalgratta ratta küljes on helkur. Helkur seisab ratta suhtes. Jalgrattur sõidab. Visanda helkuri trajektoor tee suhtes.
  2. Visanda Kuu trajektoor Päikeses suhtes aasta jooksul. Vastuse saad ka simulatsioonilt „Gravitatsioon ja orbiidid”.
  3. Kuidas kontrollida auto spidomeetrit? Tee ääres on kilomeetripostid ja kasutada on kell.
  4. Busside sõiduplaane koostades võetakse lähiliini bussi kiiruseks 30 km h . Kas bussid sõidavad tõesti nii aeglaselt?
  5. Buss pidurdab järsult. Miks reisija kaldub bussi liikumise suunas?
  6. Miks kasutatakse autodel turvavööd? Mis põhimõttel töötab turvavöö?
  7. Siledal jääl seisavad teineteise vastas kaks uisutajat. Ühe mass on 50 kg, teise mass 25 kg. Üks uisutaja lükkab teist. Selle tagajärjel hakkavad mõlemad liikuma. Kirjelda uisutajate liikumist.
  8. Luik, haug ja vähk. Vahel, kui inimesed midagi koos teevad ja koostöö ei suju, siis öeldakse nagu luik, haug ja vähk. See väljend on tulnud vene valmimeistri Ivan Krõlovi (1769–1844) valmi „Luik, Vähk ja Haug” järgi.
    ​Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,
    ​mis koos nad ühistööle viis,
    ​et koormat vedada, ja selleks siis
    ​nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
    ​Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa:
    ​Luik tahab pilvi lennata,
    ​Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette.
    ​Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,
    ​kuid koorem praegugi on koha peal.
    ​Mis tingimustel koorem kindlasti liikuma ei hakka?
  9. Keha on riputatud dünamomeetri külge. Dünamomeeter näitab 10 N. Sama keha riputatakse sama dünamomeetri külge Kuul. Dünamomeeter näitab 1,6 N. Miks? Kas Kuul on keha mass väiksem kui Maal?
  10. Fantaseeri teemal „Kui hõõrdejõud puuduks”.

Teepikkus näitab, kui pika vahemaa läbib keha  jooksul.

Rongis sõites kalduvad reisijad pidurdamisel 

Kui keha on paigal, tuleb tema liikuma­panemiseks rakendada 

Jõu ühik on üks 

Gravitatsioonijõu mõjul kehad 

Maast eemaldumisel teguri g väärtus 

 põhjuseks on kokku­puutuvate kehade pinna konaruste haakumine.

Libisevate pindade vahele sattunud vedelik  liuge­hõõrde­jõudu.

Plastse deformatsiooni korral keha esialgne kuju peale jõudude mõju lakkamist 

Kujuteldav joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt

Seotud sisu
Muud tegevused

Arvutusülesandeid

Lahenda järgmised ülesanded. Vormista lahenduskäik vihikus või paberil. Vastuse õigsust saad siin kohe ise kontrollida.

  • Teguri g väärtuseks Maa pinnal võta  10  N kg .

Vastus:  cm.

Vastus:  aastaga.

Vastus:  m3.

Näpunäide
Jõe ristlõikest ajaühikus läbi voolanud vesi täidaks püstprisma, mille põhjaks on jõe ristlõige ja kõrguseks teepikkus, mille vesi läbib selle aja jooksul voolukiirusel.

Vastus:  kmh.

Näpunäide
Otstarbekas on esmalt vaadelda autode liikumist teineteise suhtes. Kui suur on teise auto kiirus esimese suhtes? Kui suur on teise auto kiirus maapinna suhtes?

Vastus: vähemalt  N.

Vastus:  N.

Vihje
Ülesande lahendamiseks puuduva andme leiad õppetükist „Gravitatsioon”.

Vastus:  N.

Vastus:  cm.

Seotud sisu
Muud tegevused