Immuun­süsteem kaitseb organismi

  • Kuidas immuunsüsteem toimib?
  • Miks on vaja inimesi vaktsineerida?
  • Millised on immuunsüsteemi häired?

Mis on immuunsus?

Organismi satub mõnikord haigustekitajaid, sest nahk, hingamisteede limaskest jm esmased kaitsetõkked ei suuda neid kinni pidada. Neid hakkab hävitama kaitsesüsteem, s.o immuunsüsteem, mis reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: nt võõrvalkudele, mikroobidele ja ka organismis tekkivatele vigastele rakkudele, millest muidu võivad areneda kasvajad. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.

  • Väliskeskkonnas pole enamasti haigustekitajaid.
  • Keha on kaetud immuunrakkudega.
  • Keha kattekoed ei lase haigustekitajaid sisse.

Mis moodustab inimese immuunsüsteemi?

Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, lümfisooned, põrn ja harkelund, mis kokku moodustavad immuunsüsteemi. Valgeid vererakke on kaht põhitüüpi: õgirakud ja lümfotsüüdid. Need moodustuvad luuüdis ning osa lümfotsüüte harkelundis. Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neist kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna. Seal tehakse suurem osa mikroobe kahjutuks.

  • Harkelund
  • Põrn
  • Lümfisooned
  • Lümfi­sõlmed
Kliki ja loe pildilt. Lümfisüsteemi kuuluvad lümfisooned, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisüsteemis moodustuvad lümfotsüüdid ning hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid
Lümfisüsteemi tähtis ülesanne on kaitsta organismi. Lümfisooned koguvad rakkudevahelist vedelikku ja juhivad selle enne, kui see vereringesse jõuab, läbi lümfisõlmede. Seal hävitatakse organismist lümfi sattunud mikroobid

Mis juhtub, kui organismi tungib tõvestaja?

Kui tõvestajad on läbinud esmased kaitsetõkked ja organismi tunginud, hakkavad valged vererakud neid kahjutuks tegema. Kohe asuvad tööle nt õgirakud, mis haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need. Õgirakud ründavad valikuta kõiki sissetungijaid, et võimalikult ruttu neist lahti saada. Niisugune kiire reageerimine igale võõrobjektile on inimese organismile omane juba sündides. Kuid tavaliselt kõiki sissetungijaid sel viisil kahjutuks teha ei suudeta.

Seejärel hakkavad lümfotsüüdid valmistama erilisi kaitsevalke, s.o antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Lümfotsüütide selline tegevus on aeglasem, sest antikehade moodustamine võtab aega. Igat liiki tõvestaja vastu moodustuvad eriomased antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei asu võitlusse tuberkuloosi­bakteritega. Erinevate valgete vererakkude koostöö tagabki immuunsuse.

Vaata videost, kuidas inimese immuunsüsteem võitleb koroonaviiruse vastu.

Kaasasündinud immuunsus: kiire üldine reaktsioon. Kui ükskõik millised tõvestajad tungivad organismi, hakkavad õgirakud neid kohe kahjutuks tegema
Aeglasem ja täpsem reaktsioon. Kui õgirakud ei tule tõvestajatega hävitamisega toime, hakkavad lümfotsüüdid tootma antikehi, mis on igat liiki tõvestaja vastu erinevad. Antikehade moodustamiseks kulub aega
Immuunsüsteem kaitseb organismi

Mis on omandatud immuunsus?

Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanematelt järglastele. Kui lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi, jäävad need pärast haiguse läbipõdemist verre. Kui hiljem sama tõvestaja organismi satub, tunnevad antikehad sissetungija ära ja hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Seetõttu organism ei haigestu. Kuna iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus, st inimene ei jää nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib vaid lühiaegne immuunsus ning inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda.

Arenev loode saab emalt antikehi. Pärast sündi saab imik antikehi ema rinnapiimaga. Need kaitsevad teda seni, kuni organismi enda immuunsüsteem tõhusalt toimima hakkab

Miks inimesi vaktsineeritakse?

Selleks et vältida nakkushaiguste laialdast levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse enamasti kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest (viirustest, bakteritest) või nende toksiinidest ehk mürkidest. Vaktsineeritud organism hakkab valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb inimene haiguse kergelt läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks tema organismi. Kui inimene edaspidi haigustekitajaga nakatub, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb väga kergelt.

Kaitsevõime saavutamiseks peab vaktsineerima korduvalt ja õigete vaheaegade tagant. Sellega alustatakse tavaliselt juba varases lapseeas.

  • Organism muutub viiruste ja bakterite suhtes nõrgestatuks.
  • Immuunsüsteem hakkab tootma antikehi vastava haigustekitaja vastu.
  • Keha reageerib edaspidi sellele haigustekitajale oluliselt kiiremini.
  • Organism hakkab tootma haigustekitaja toksiine.

Lisa. Vaktsineerimine

Tavaliselt on igas riigis programm, mille alusel elanikkonda vaktsineeritakse. Meil vaktsineeritakse inimesi tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, mumpsi, lastehalvatuse, leetrite ja punetiste vastu. Kaitsesüstimised tehakse kalenderplaani alusel kindlate ajavahemike tagant. Vabatahtlikult võib ennast lasta vaktsineerida puukentsefaliidi, gripi jm vastu. Vahel tuleb enne teistesse riikidesse reisimist end vaktsineerida seal esinevate nakkushaiguste vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu aga vaktsiine ei ole ja nende vältimiseks tuleb järgida tervislikke eluviise.

Vaata riiklikku immuniseerimiskava

Eestis on riiklikku vaktsineerimiskavva kuuluvad vaktsineerimised tasuta

Mis juhtub, kui immuunsüsteem on liiga nõrk?

Inimese immuunsüsteem peaks toimima optimaalselt, sest organismile on kahjulik nii selle liiga nõrk kui ka liiga aktiivne reageerimine. Kui immuunsüsteem on liiga nõrk, muutub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigustekitajatele. Näiteks AIDSi põdevatel inimestel on immuunsüsteem haiguse mõjul niivõrd nõrgestatud, et surma põhjustavad vahel ka keskkonnast organismi sattunud juhuslikud mikroorganismid, mis seal takistamatult paljunevad. AIDSi põhjustav HI-viirus nakatab, muudab ja lõpuks hävitab teatud tüüpi lümfotsüüte, millest sõltub ka teiste imuunsüsteemi rakkude tegevus. Seetõttu jääb immuunsüsteem nõrgaks ega saa normaalselt haigustekitajatele reageerida. Mida vähemaks organismis jääb neid lümfotsüüte, seda nõrgemini ta haigustekitajatele reageerib.

  • Vere hüübivus väheneb.
  • Lümfotsüütide arv veres langeb.
  • Erütrotsüütide arv veres tõuseb.
  • Vere hulk kehas langeb.

Immuunsüsteem võib üle reageerida

Hea pole ka see, kui immuunsüsteem liiga aktiivselt reageerib, nagu näiteks allergikutel. Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavaliselt äge reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. Allergiat tekitavat tegurit nimetatakse allergeeniks. Selleks võivad osutuda nt mõned toiduained, õietolm, toatolm, loomade karvad või ka mingid organismi enda rakud. Allergeenid põhjustavad mitmesuguseid haigusnähte: nohu, nahasügelust jms.

Allergeenide vastu moodustuvad organismis antikehad. Arvatakse, et korduval kokkupuutel allergeenidega tekib organismis ülemäära palju antikehi, mis on liiga aktiivse immuunreaktsiooni ehk allergia põhjuseks.

Allergia tekkimisel on oluline pärilik eelsoodumus.

Viimase viiekümne aasta jooksul on allergiahaigused sagenenud, selle põhjuseks on näiteks keskkonna saastatus, E-ained toidus, aga ka see, et inimeste hügieenitingimused on palju paremad kui varem, mistõttu puututakse vähem kokku mikroorganismidega, millega inimkond on sajandeid harjunud olnud. Kokkupuude bakteritega on aga hädavajalik, et organism ei reageeriks neile liiga aktiivselt. Allergiahaigusi esineb harvemini näiteks neil, kes on varases eas loomade ja muu loodusega rohkem kokku puutunud.

Mõtle

  • Kuidas mõjutavad immuunsüsteemi allergeenid?

Miks peab suur osa elanikkonnast olema vaktsineeritud?

Difteeria on piisknakkuse teel leviv nakkushaigus. Seda põhjustavad bakterid toodavad mürke, mis kahjustavad inimese kudesid, kõige enam limaskesti, südamelihast ja närvikudet. Tänu vaktsineerimisele on tänapäeval difteeriapuhangud oluliselt vähenenud, kuid haigus pole kaugeltki kadunud.

Selleks et haigus ei saaks levida, peaks Maailma Terviseorganisatsiooni WHO soovituse järgi 2-aastastest lastest olema difteeria vastu vaktsineeritud vähemalt 95%. Vaktsineerimisest keelduda on seega vastutustundetu.

Difteeriavaktsiin ei pruugi anda kaitset kogu eluks ja seepärast tuleb ka täiskasvanueas umbes iga kümne aasta tagant uuesti vaktsineerida. Seda tehakse ka Eestis.

Difteeriat tekitav bakter on endiselt liikvel. Näiteks Venemaal puhkes 1990-ndatel difteeriaepideemia, millesse surid tuhanded, sealhulgas ka paljud täiskasvanud. Haigus sai levida ja paljusid nakatada seetõttu, et liiga suur osa elanikkonnast oli vaktsineerimata.

Haigus levis ka naaberriikidesse, Eestis haigestus 64 inimest, kellest 5 surid.

Lätis haigestus samal ajal üle 700 inimese, kellest üle 50 suri.

Igal aastal on difteeria haigusjuhtusid registreeritud Peterburis, selle ümbruses ja Lätis. Eestis olid viimased teadaolevad difteeria haigusjuhud 2000. a (1 inimene) ja 2001. a (2 inimest).

Kas difteeriapuhang on siiski võimalik, kui difteeria vastu on vaktsineeritud kõik väikelapsed? Põhjenda.

Miks on vale väita, et difteeria meid ei ohusta, kuna viimased kümme aastat pole seda haigust meil diagnoositud?

Arutlege, kuidas on seotud vaktsineeritute osatähtsus ja haigestumise risk.

Difteeriasse haigestumus Eestis, 1945–2005

Küsimused ja ülesanded

  • põrn
  • magu
  • süda
  • lümfisõlmed
  • harkelund
  • kollane luuüdi
  • parem vatsake
  • vasem vatsake

kõrvaldavad kiiresti suurema osa sissetungijatest. Selliste haigustekitajate vastu, millega see osa immunsüsteemist toime ei tule, hakkavad sünteesima valgulisi . Need tunnevad haigustekitaja ära ja teevad selle kahjutuks.

Kui inimene nakatub HI-viirusega, lülitub see peremeesraku kromosoomi ja hakkab seal aeglaselt, kuid pidevalt paljunema. Kas see inimene on teistele nakkusohtlik?

Arutlege klassis, miks on allergiahaigusi tänapäeval märksa rohkem kui vanasti? Vaata ka www.allergialiit.ee

Olulised mõisted

  • immuunsüsteem – kindlatest rakkudest ja elunditest kaitsesüsteem, mis tunneb ära ja teeb kahjutuks haigustekitajad ja kehavõõrad ained
  • immuunsus – organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid
  • lümfisõlmed – lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe
  • antikeha – lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks
  • vaktsineerimine – nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus