Praktiline töö. Milline on südame ehitus?
Südame ehitust saab tundma õppida sea või muu suurema imetaja südant uurides. Südant tasub otsida turu lihaletist või ka kauplustest, kus seda vahel külmutatult müüakse.
Märkus. Kui võimalik, tuleks osta selline süda, millel on küljes veresooni, et saaks vaadelda ka artereid ja veene.
Töövahendid: skalpell või terav nuga, prepareerimisvann või kandik vm alus.
Töö käik
- Asetage süda prepareerimisvanni või kandikule.
- Vaadelge südame kuju.
- Uurige südame välispinda. Südame pinnal olevad veresooned varustavad südamelihast verega.
- Tehke südamele kaks sisselõiget: ülaosas põikilõige (1) ja teine ülevalt alla (2) ning avage süda mööda sisselõikeid.
- Leidke kojad ja vatsakesed. Uurige südame lihaselist ehitust. Südame kõige paksema seinaga osa on vasak vatsake.
- Leidke kodade ja vatsakeste vahelised klapid, mis on niitjate sidekoeliste väätide kaudu ühendatud vatsakeste seintega.
- Kõige suurem veresoon, mis väljub vasakust vatsakeseset, on aort. Leidke aort ja selle algusosas taskukeste moodi poolkuuklapid.
Need klapid avanevad
Mis on nende klappide ülesanne?
8. Leidke südame paremasse kotta sisenevad veenid, mis toovad kehast vere südamesse.
9. Leidke südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid.
Veenide seinad on kui arterite omad.
Kopsuveenides voolab veri, kopsuarterites . Kopsuarterist liigub veri , kust see pärast liigub mööda kopsuveene .
Kuidas on seotud südame ehitus ja töö?
Kuidas mõjutab füüsiline koormus südame tööd (pulsisagedust)?
Pulss vastab südamelöökide sagedusele, seda saab mõõta randmelt või kaelalt.
Töövahendid: sekundinäiduga kell või stopper.
Töö käik
Moodustage paarid ja leppige kokku, kes on katsealune.
- Paariline loeb katsealuse südamelöökide arvu puhkeolekus 30 sek jooksul ja korrutab selle 2-ga.
- Paariline loeb samal viisil katsealuse südamelöökide arvu pärast lühiajalist pingutust (nt tooli peale ja maha astumist 2 minuti jooksul või kükkide tegemist vms). Kõik paarid peaksid kasutama ühesugust kehalist koormust.
- Pärast koormust mõõda pulssi minutiliste vaheaegade järel, et saada teada, kui kaua võtab aega taastumine.
Katsealune | 1. | 2. | 3. |
Pulss puhkeolekus (lööki/min) | |||
Pulss vahetult pärast pingutust | |||
Pulss 1 min möödudes | |||
Pulss 2 min möödudes | |||
Pulss 3 min möödudes | |||
Pulss min möödudes | |||
Pulss min möödudes |
Koostage tabeli andmete põhjal vihikusse graafik.
Uurimuslik töö andmekogujaga füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule
Töö teemad
- Kuidas mõjutab lühiajaline füüsiline koormus inimese pulsisagedust ja vererõhku?
- Kuidas erineb treenitud ja treenimata inimese taastumine pärast koormust?
Uurimusliku töö juhendid õpilasele ja õpetajale leiad www.koolielu.ee, „Füüsilise koormuse mõju pulsile ja vererõhule - katse“. Juhendid on valminud TeadusTiigri projekti raames ja need on koostanud Lauri Mällo.
Kokkuvõtteks
Tean,
- millised on vereringe ja südame ülesanded organismis;
- milline on inimese südame ehitus;
- millised on inimese veresooned;
- milline on immuunsüsteemi osa haiguste ärahoidmisel ja ka tervenemisel;
- kuidas eluviis võib mõjutada vereringeelundkonna tervist ja immuunsüsteemi tugevust.
Oskan
- selgitada vereringeelundkonna ehitust ja talitlust jooniste ja skeemide abil;
- selgitada treeningu mõju vereringeelundkonnale;
- tuua näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta;
- seostada vere koostisosade ehituslikku eripära ja nende ülesandeid;
- selgitada immuunsüsteemi talitlust;
- põhjendada vaktsineerimise vajalikkust.
