- Milliseid kuritegusid sooritati tsiviilelanike vastu teises maailmasõjas?
- Kuidas hakati vastu okupatsioonivõimudele?
Rahvaste sõda
Teine maailmasõda oli mitmeski mõttes totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Sõja saatus ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Aafrikas ning Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Teine maailmasõda oli erinevalt varasematest sõdadest rahvaste, mitte armeede sõda.
Lugematule arvule inimestele põhjustas see kirjeldamatuid kannatusi. Kunagi varem polnud sõjategevus puudutanud nii suurt hulka tsiviilelanikkonda. Üheski varasemas sõjas ei oldud sooritatud nii palju sõjakuritegusid.
Vägivallatsemine vallutatud aladel
Teise maailmasõja valla päästnud Saksamaa ja Nõukogude Liit hakkasid kohe pärast Poola jagamist alistatud rahvaid hävitama. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra (seda nimetati uueks korraks). Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Massiliselt mõrvati poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid „põlistel Saksa aladel“. Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Tõelisteks surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Koonduslaagrites suri vähemalt 12 miljonit inimest.
Riik |
Surnuid |
% sõjaeelsest |
NSV Liit |
20 600 000 |
10,4 |
Hiina |
10 000 000 |
2,0 |
Saksamaa |
6 850 000 |
9,5 |
Poola |
6 123 000 |
17,2 |
Jaapan |
2 000 000 |
2,7 |
Prantsusmaa |
810 000 |
1,9 |
USA |
500 000 |
0,4 |
Itaalia |
410 000 |
0,9 |
Suurbritannia |
388 000 |
0,8 |
LISA. Inimsusevastane ja sõjakuritegu, genotsiid
Inimsusevastane kuritegu
on teadlikult toime pandud osana massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu.
- Mõrv
- Hävitamine
- Orjastamine
- Elanike väljasaatmine või sunniviisiline ümberasustamine
- Vangistamine või muu tõsine vabaduse võtmine, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse peamiste normidega
- Piinamine;
- Vägistamine, seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioonile sundimine, sunnitud rasedus, sunniviisiline steriliseerimine või muu samaväärse raskusastmega seksuaalse vägivalla vorm
- Identifitseeritava grupi või ühisuse tagakiusamine poliitilistel, rassilistel, rahvuslikel, etnilistel, kultuurilistel, religioossetel, lõikes 3 määratletud soolistel või muudel rahvusvahelise õiguse järgi lubamatuks tunnistatud alustel seoses mõne selles lõikes nimetatud teo või muu kuriteoga, mis kuulub kohtu jurisdiktsiooni
- Isikute sunnitud kadunuks jäämine
- Apartheid
- Muu sarnane ebainimlik tegu, millega tahtlikult põhjustatakse suuri kannatusi või tekitatakse raskeid vaimseid või kehalisi tervisekahjustusi
Sõjakuritegu
on toime pandud asjakohase plaani või tegevuse osana või selliste kuritegude laiaulatusliku toimepanemise käigus.
- Tahtlik tapmine
- Bioloogilised katsed ja muu piinamine või ebainimlik kohtlemine
- Suurte kannatuste tahtlik põhjustamine või raskete kehavigastuste või tervisekahjustuste tahtlik tekitamine
- Vara laialdane hävitamine ja omandamine, milleks ei ole sõjalist vajadust ning mis on toime pandud ebaseaduslikult ja hoolimatult
- Sõjavangi või muu kaitstud isiku teenima sundimine vaenuliku jõu kaitsejõududes
- Sõjavangilt või muult kaitstud isikult ausa ja regulaarse kohtumõistmise õiguse äravõtmine
- Ebaseaduslik väljasaatmine või ümberasustamine või ebaseaduslik vangistamine
- Pantvangide võtmine
Genotsiid
on rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse grupi täielikuks või osaliseks hävitamiseks toime pandud tegu.
- Grupi liikmete tapmine
- Grupi liikmetele raskete tervisekahjustuste tekitamine või vaimsete kannatuste põhjustamine
- Grupi elukvaliteedi tahtlik halvendamine, mille eesmärgiks on grupi täielik või osaline hävitamine
- Laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamine grupis
- Grupi laste sunniviisiline üleviimine teise gruppi
- Mis vahe on inimsusevastasel kuriteol, sõjakuriteol ja genotsiidil? Mille poolest need sarnanevad ja mille poolest erinevad?
- Millise järgmise mõiste alla lähevad järgmised teod: holokaust, küüditamine, massimõrv?
Holokaust
Eriti vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks ehk genotsiidiks.
Teise maailmasõja aastail muutus olukord veelgi hullemaks. Vallutatud aladel tegutses politseina SS, kes asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati nad getodesse (need olid juutidele mõeldud erilised linnaosad), kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi.
1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava „juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks“. Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada Euroopas kõik juudid. Selle tagajärjel tapeti miljoneid mehi, naisi ja lapsi, kelle ainus „süü“ oli see, et nad olid sündinud juudina.
koonduslaager
holokaust
antisemitism
LISA. Anne Frank
Anne Frank (1929–1945) oli juudi tüdruk, kes elas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis. Kui natsid alustasid Hollandis juutide hävitamist, varjas Anne perekond end kaks aastat ühes büroohoones, kuni nende asukoht reedeti ja sakslased nad koonduslaagrisse viisid. Ainuke, kes laagris ellu jäi, oli Anne isa Otto Frank. Anne Frank on tuntud seetõttu, et tema päevikus on sissekanded ajast, mil pere end varjas. Päevikus leidub nii isiklikke mõtisklusi kui ka okupatsiooniaja üldise eluolu kirjeldusi. Selle päeviku tõttu on Anne üks tuntumaid holokaustiohvreid.
Vaata internetist
Ingliskeelne lehekülg Anne Frankist (fotod, videod jpm): Anne Frank House.
Sõjakuriteod NSV Liidus
Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.– 1940. aastal okupeeritud aladel. Poolalt vallutatud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes vangistati üle 200 000 Poola sõduri ja ohvitseri, neist 20 000 hukati salaja, teised aga saadeti vangilaagritesse. Kannatada said ka tsiviilelanikud, paljud neist tapeti või sattusid surmalaagritesse süüdistatuna Nõukogude-vastases tegevuses.
Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati esialgu neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased: poliitikud, sõjaväelased, haritlased. 1941. aastal hakati arreteerima ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50 000 inimest, sealhulgas üle 10 000 eestlase.
Poola-vastase sõja õigustuseks väitsid NSV Liidu juhid, et 1939. a võttis NSV Liit Poolale kuulunud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene elanikkonna elu ja vara oma kaitse alla. Kuid tegelikkuses tähendas see „kaitse“ Nõukogude julgeolekuteenistuste vägivallatsemist vallutatud aladel.
Juuniküüditamisest
Operatsioon tuli teha ühekorraga, ilma kära ja paanikata. [---] Operatsiooni korraldamiseks moodustati kohtadel operatiivgrupid, keda eelnevalt instrueeriti ja kellele jaotati dokumendid küüditatavate kohta.
Väljasaadetavatel lubati endaga kaasa võtta majapidamistarbeid mitte üle 100 kilogrammi isiku kohta. Maaelanikkonna puhul nimetati ka põllumajanduslik väikeinventar, kirved, saed jne. [---] Iga perekonna küüditamisel oli asjade kokkupakkimise ja küüditatavate transpordivahenditele paigutamise ajaks määratud kuni kaks tundi. Tegelikkuses ei täidetud korraldusi inventari kaasavõtmise kohta ega peetud kinni ka kahest tunnist – paljud küüditatavad viidi kodust ära kiirustades ja suveriietes koos kaasa võetud juhuslike asjadega.
Arreteeritavad perekonnapead tuli teistest küüditatavatest perekonnaliikmetest eraldada ette teatamata. [---] Perekonnad viidi raudteejaama ühisel transpordivahendil, perekonnapead eraldati eraldi vagunitesse alles raudteejaamas. [---] Vältida tuli perekonnaliikmete lahutamist, välja arvatud arreteeritavad perekonnapead. Tegelikkuses ei suudetud ka seda tagada ning paljud vagunid olid üle koormatud.
Kui sulle öeldakse, et saad kaasa võtta vaid eluks kõige hädavajalikuma ja mida jõuad kanda, siis mida võtaksid?
Kommunistlike režiimide kuritegudest. Õppematerjal. 2009.Vastupanuliikumine
Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise mitmel pool Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis tegutsesid pea kõikides maades, ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka sissi- ehk partisaniliikumine. Poola, Jugoslaavia, Kreeka, Albaania ja NSV Liidu aladel tegutsesid relvastatud rühmad, kuhu sageli kuulusid ka kohalikud tsiviilelanikud. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid vaenlase sõjaväega lahinguid. Okupandid üritasid küll vastupanuliikumisega võidelda: nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumiste juhtide tabamise eest, kuid soovitud tulemust see ei andnud.
Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside ja fašistide vastu. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida-Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus (Eestis väljendus see näiteks metsavendluses).
LISA. Vastupanu Saksamaal
Üks tuntumaid vastupanurühmitisi Saksamaal oli Hans ja Sophie Scholli ümber koondunud üliõpilaste salaühing Valge Roos. Lendlehtede levitamisega püüdsid nad avalikkust virgutada, kutsudes inimesi üles astuma välja vabaduse ja õigluse eest. Oma julguse eest maksid nad eluga.
Katkendid Valge Roosi esimesest lendlehest (1942 juuni)
Mitte miski pole kultuurrahvale vääritum, kui end ühel vastutustundetul ja tumedatele kirgedele andunud valitseval klikil „juhtida“ lasta. Kas pole nii, et iga aus sakslane häbeneb täna oma rahvavalitsust ja kes meist ei aimaks selle häbi hulka, mis saab meile ja meie lastele osaks, kui kord loor meie silmadelt langeb ning kõige julmemad ja igasuguse mõõdutunde ületavad kuriteod tulevad päevavalgele? [---] Seetõttu peab igaüks, olles teadlik oma vastutusest kristliku ja õhtumaise kultuuri osana, sel viimasel tunnil ennast kaitsma, niipalju kui ta vähegi saab, tegutsema inimkonna vitsa vastu, fašismi vastu ja igasuguse sellesarnase absoluutse riigi vastu. Osutage passiivset vastupanu, kus te ka ei oleks, takistage selle ateistliku sõjamasina edasitöötamist, enne kui on liiga hilja, enne kui viimastestki linnadest on saanud rusuhunnikud nagu Köln, ja enne kui rahva viimanegi noor on ühe alaminimese upsakuse tõttu verest tühjaks jooksnud. Ärge unustage, et iga rahvas on seda valitsust väärt, mida ta talub! [---]
- Mida kutsub lendleht tegema? Kelle vastu see on suunatud?
Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle
Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. Vastavalt Potsdami konverentsi otsusele astusid 24 natslikku sõjaroimarit rahvusvahelise sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vanglakaristuse.
Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette mitte ainult Saksamaal, vaid ka mujal Euroopas: Prantsusmaal, Belgias, Hollandis.
Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.
Vasakul istuv riigimarssal Göring, Hitleri üks lähimaid kaastöölisi, mõisteti surma, ent ta sooritas enne otsuse täideviimist enesetapu. Tema kõrval istuv Rudolf Hess, Hitleri asetäitja natside parteis, määrati eluaegsesse vangistusse ja suri 1987. a Spandau vangilaagris. Keskel istuv välisminister Ribbentrop mõisteti surma ja hukati. Sõjaväevormis kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel, Saksa relvajõudude juht, mõisteti surma ja hukati.
Kes mõisteti kohtuprotsessil süüdi?
Mis kuritegude eest nad süüdi mõisteti?
Mõisted
- koonduslaager – sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
- holokaust – teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid (hulgaline hävitamine)
Küsimused
- Miks küüditas ja hävitas Saksamaa alistatud rahvaid? Miks tegi seda NSV Liit?
- Miks tekkisid vastupanuliikumised ja mis oli nende eesmärk?
- Milline oli sinu arvates Nürnbergi kohtuprotsessi tähendus maailma jaoks?
- Miks pole Nõukogude Liidu juhte süüdi mõistetud inimsusevastastes kuritegudes?
