Totaalne sõda

  • Milliseid kuritegusid sooritati tsiviilelanike vastu teises maailmasõjas?
  • Kuidas hakati vastu okupatsioonivõimudele?

Rahvaste sõda

Teine maailmasõda oli mitmeski mõttes totaalne ehk kõike­haarav. Sõda haaras kogu maailma. Sõja saatus ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja-Aafrikas ning Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Teine maailma­sõda oli erinevalt varasematest sõdadest rahvaste, mitte armeede sõda.

Lugematule arvule inimestele põhjustas see kirjeldamatuid kannatusi. Kunagi varem polnud sõjategevus puudutanud nii suurt hulka tsiviilelanikkonda. Üheski varasemas sõjas ei oldud sooritatud nii palju sõjakuritegusid.

  • 1914–1918
  • 1935–1940
  • 1939–1945

Vägivallatsemine vallutatud aladel

Teise maailmasõja valla päästnud Saksamaa ja Nõukogude Liit hakkasid kohe pärast Poola jagamist alistatud rahvaid hävitama. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra (seda nimetati uueks korraks). Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Massiliselt mõrvati poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid „põlistel Saksa aladel“. Sama­sugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Tõelisteks surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviil­elanikke. Koonduslaagrites suri vähemalt 12 miljonit inimest.

Juudid saabuvad Auschwitzi koonduslaagrisse

Riik

Surnuid

% sõjaeelsest
elanikkonnast

NSV Liit

20 600 000

10,4

Hiina

10 000 000

2,0

Saksamaa

6 850 000

9,5

Poola

6 123 000

17,2

Jaapan

2 000 000

2,7

Prantsusmaa

810 000

1,9

USA

500 000

0,4

Itaalia

410 000

0,9

Suurbritannia

388 000

0,8

Inimkaotused teises maailmasõjas

LISA. Inimsusevastane ja sõjakuritegu, genotsiid

Inimsuse­vastane kuritegu

on teadlikult toime pandud osana massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu.

  1. Mõrv
  2. Hävitamine
  3. Orjastamine
  4. Elanike väljasaatmine või sunniviisiline ümber­asustamine
  5. Vangistamine või muu tõsine vabaduse võtmine, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse peamiste normidega
  6. Piinamine;
  7. Vägistamine, seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioonile sundimine, sunnitud rasedus, sunni­viisiline steriliseerimine või muu samaväärse raskus­astmega seksuaalse vägivalla vorm
  8. Identifitseeritava grupi või ühisuse tagakiusamine poliitilistel, rassilistel, rahvuslikel, etnilistel, kultuurilistel, religioossetel, lõikes 3 määratletud soolistel või muudel rahvusvahelise õiguse järgi lubamatuks tunnistatud alustel seoses mõne selles lõikes nimetatud teo või muu kuriteoga, mis kuulub kohtu jurisdiktsiooni
  9. Isikute sunnitud kadunuks jäämine
  10. Apartheid
  11. Muu sarnane ebainimlik tegu, millega tahtlikult põhjustatakse suuri kannatusi või tekitatakse raskeid vaimseid või kehalisi tervisekahjustusi

Sõjakuritegu

on toime pandud asjakohase plaani või tegevuse osana või selliste kuritegude laia­ulatusliku toimepanemise käigus.

  1. Tahtlik tapmine
  2. Bioloogilised katsed ja muu piinamine või eba­inimlik kohtlemine
  3. Suurte kannatuste tahtlik põhjustamine või raskete kehavigastuste või tervise­kahjustuste tahtlik tekitamine
  4. Vara laialdane hävitamine ja omandamine, milleks ei ole sõjalist vajadust ning mis on toime pandud eba­seaduslikult ja hoolimatult
  5. Sõjavangi või muu kaitstud isiku teenima sundimine vaenuliku jõu kaitsejõududes
  6. Sõjavangilt või muult kaitstud isikult ausa ja regulaarse kohtu­mõistmise õiguse ära­võtmine
  7. Ebaseaduslik välja­saatmine või ümber­asustamine või eba­seaduslik vangistamine
  8. Pantvangide võtmine

Genotsiid

on rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse grupi täielikuks või osaliseks hävitamiseks toime pandud tegu.

  1. Grupi liikmete tapmine
  2. Grupi liikmetele raskete tervisekahjustuste tekitamine või vaimsete kannatuste põhjustamine
  3. Grupi elukvaliteedi tahtlik halvendamine, mille ees­märgiks on grupi täielik või osaline hävitamine
  4. Laste sündi takistavate sunnimeetmete rakendamine grupis
  5. Grupi laste sunniviisiline üleviimine teise gruppi
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, 2. osa.
  1. Mis vahe on inimsusevastasel kuriteol, sõjakuriteol ja genotsiidil? Mille poolest need sarnanevad ja mille poolest erinevad?
  2. Millise järgmise mõiste alla lähevad järgmised teod: holokaust, küüditamine, massimõrv?

Holokaust

Eriti vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks ehk genotsiidiks.

Teise maailmasõja aastail muutus olukord veelgi hullemaks. Vallutatud aladel tegutses politseina SS, kes asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati nad getodesse (need olid juutidele mõeldud erilised linnaosad), kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Oma hävitustöös kasutas SS ka kohalikest elanikest moodustatud politseiüksusi.

1941. aasta suvel asusid natside juhid välja töötama kava „juudi­küsimuse lõplikuks lahendamiseks“. Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada Euroopas kõik juudid. Selle tagajärjel tapeti miljoneid mehi, naisi ja lapsi, kelle ainus „süü“ oli see, et nad olid sündinud juudina.

Varssavi geto

Varssavis oli sündmuste käik umbes järgmine: okupatsiooni algul räägiti, et juutidele määratakse oma linna­osa. See kavatsus lükati paar korda edasi, kuna epidemioloogid arvatavasti juhtisid valitsuse tähele­panu sellele, et niisugune laiaulatuslik masside ümberpaigutus on häda­ohtlik. Oktoobris 1940 anti korraldus, et kõik „mitteaarialased“ peavad neile määratud linnajakku elama asuma, allumatuid ähvardati surmaga. Kogu vallasvara tuli maha jätta. Kuna korraldus käis neljasaja tuhande inimese kohta, ei olnud võimalik kontrollida, kas nad tõepoolest kogu mööbli maha jätsid. Linnaosale tõmmati okastraat ümber ja juudi koguduse arvel ehitati kõrged müürid, kuhu jäeti ainult mõned avaused, mille kaudu võis toiduaineid edasi anda. 200 kalorit päevas ühele inimesele! See oli ainult üks kümnendik sellest, mis inimesele tingimata vajalik on. Administratiivsed kohustused lasusid juudi kogudusel, getot juhtis aga Saksa komissar, kes pidi selle eest hoolitsema, et juutide arv kiiresti väheneks.

Ludwig Hirszfeld, Varssavi ja Wrocławi ülikooli professor, Nürnbergi Rahvusvahelise Sõja­tribunali materjal.
  1. Kas juudid teadsid, kuhu neid saadeti?
  2. Kuidas on tekstis kirjeldatud juutide eluolu getos?

Auschwitzi koondus­laagri komandandi Rudolf Hössi tunnistus

Juudiküsimuse lõplik lahendamine seisneb juutide täielikus välja­juurimises Euroopast. 1942. aasta juunis kästi mul hankida Auschwitzile hävitamist hõlbustavaid vahendeid. [---] Käisin Treblinka laagris, et kindlaks teha, kuidas seal hävitamine käib. Laagri komandant teatas mulle, et ta on poole aasta jooksul likvideerinud 80 000 juuti. [---] Ta kasutas monoksiidgaasi ja tema enda arvates ei olnud see meetod eriti tõhus. Auschwitzi rajatud hävitamis­hoones kasutasin ma samuti Zyklon B-d, kristalliseerunud sinihapet, mida visati ruumi läbi ühe avause. Inimeste surmamiseks kulus sõltuvalt ilmastikuoludest 3–15 minutit. Inimeste surmast saime teada sellest, et nende kriiskamine lakkas. Tavaliselt ootasime veel ligi pool tundi, enne kui avasime uksed ja laibad minema kandsime. Siis võttis meie erikomando neil sõrmused sõrmest ja eemaldas kuldhambad. Võrreldes Treblinkaga seisnes meie edusamm selles, et suutsime ehitada gaasikambrid, mis mahutasid korraga 2000 inimest.

Suuremad holokaustilaagrid Euroopas teise maailmasõja ajal

koonduslaager

holokaust

antisemitism

LISA. Anne Frank

Anne Frank (1929–1945) oli juudi tüdruk, kes elas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis. Kui natsid alustasid Hollandis juutide hävitamist, varjas Anne perekond end kaks aastat ühes büroohoones, kuni nende asukoht reedeti ja sakslased nad koonduslaagrisse viisid. Ainuke, kes laagris ellu jäi, oli Anne isa Otto Frank. Anne Frank on tuntud seetõttu, et tema päevikus on sissekanded ajast, mil pere end varjas. Päevikus leidub nii isiklikke mõtisklusi kui ka okupatsiooniaja üldise eluolu kirjeldusi. Selle päeviku tõttu on Anne üks tuntumaid holokausti­ohvreid.

Anne Frank

Vaata internetist

Ingliskeelne lehekülg Anne Frankist (fotod, videod jpm): Anne Frank House.

Sõjakuriteod NSV Liidus

Õnnetu oli ka NSV Liidu võimu alla sattunud elanikkonna saatus. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.– 1940. aastal okupeeritud aladel. Poolalt vallutatud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes vangistati üle 200 000 Poola sõduri ja ohvitseri, neist 20 000 hukati salaja, teised aga saadeti vangilaagritesse. Kannatada said ka tsiviilelanikud, paljud neist tapeti või sattusid surmalaagritesse süüdistatuna Nõukogude-vastases tegevuses.

Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati esialgu neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased: poliitikud, sõjaväelased, haritlased. 1941. aastal hakati arreteerima ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suur­küüditamise: Siberisse saadeti umbes 50 000 inimest, sealhulgas üle 10 000 eestlase.

Poola ohvitseride matmispaik Katõni lähedal
Poola-vastase sõja õigustuseks väitsid NSV Liidu juhid, et 1939. a võttis NSV Liit Poolale kuulunud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene elanikkonna elu ja vara oma kaitse alla. Kuid tegelikkuses tähendas see „kaitse“ Nõu­kogude julgeolekuteenistuste vägivallatsemist vallutatud aladel.
Küüditamine Viljandimaal (14. juuni 1941)

Juuniküüditamisest

Operatsioon tuli teha ühekorraga, ilma kära ja paanikata. [---] Operatsiooni korraldamiseks moodustati kohtadel operatiivgrupid, keda eelnevalt instrueeriti ja kellele jaotati dokumendid küüditatavate kohta.

Välja­saadetavatel lubati endaga kaasa võtta maja­pidamis­tarbeid mitte üle 100 kilogrammi isiku kohta. Maa­elanikkonna puhul nimetati ka põllumajanduslik väike­inventar, kirved, saed jne. [---] Iga perekonna küüditamisel oli asjade kokkupakkimise ja küüditatavate transpordi­vahenditele paigutamise ajaks määratud kuni kaks tundi. Tegelikkuses ei täidetud korraldusi inventari kaasavõtmise kohta ega peetud kinni ka kahest tunnist – paljud küüditatavad viidi kodust ära kiirustades ja suve­riietes koos kaasa võetud juhuslike asjadega.

Arreteeritavad perekonnapead tuli teistest küüditatavatest perekonnaliikmetest eraldada ette teatamata. [---] Pere­konnad viidi raudteejaama ühisel transpordivahendil, pere­konnapead eraldati eraldi vagunitesse alles raudteejaamas. [---] Vältida tuli pere­konnaliikmete lahutamist, välja arvatud arreteeritavad perekonnapead. Tegelikkuses ei suudetud ka seda tagada ning paljud vagunid olid üle koormatud.

Kui sulle öeldakse, et saad kaasa võtta vaid eluks kõige häda­vajalikuma ja mida jõuad kanda, siis mida võtaksid?

Kommunistlike režiimide kuritegudest. Õppematerjal. 2009.

Vastupanuliikumine

Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise mitmel pool Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis tegutsesid pea kõikides maades, ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka sissi- ehk partisaniliikumine. Poola, Jugoslaavia, Kreeka, Albaania ja NSV Liidu aladel tegutsesid relvastatud rühmad, kuhu sageli kuulusid ka kohalikud tsiviilelanikud. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid vaenlase sõjaväega lahinguid. Okupandid üritasid küll vastupanu­liikumisega võidelda: nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanu­liikumiste juhtide tabamise eest, kuid soovitud tulemust see ei andnud.

Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside ja fašistide vastu. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida-Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus (Eestis väljendus see näiteks metsavendluses).

Vene partisanid sakslaste tagalas

LISA. Vastupanu Saksamaal

Üks tuntumaid vastupanurühmitisi Saksamaal oli Hans ja Sophie Scholli ümber koondunud üliõpilaste salaühing Valge Roos. Lend­lehtede levitamisega püüdsid nad avalikkust virgutada, kutsudes inimesi üles astuma välja vabaduse ja õigluse eest. Oma julguse eest maksid nad eluga.

Hans ja Sophie Scholl ning Christoph Probst 1942. a suvel

Katkendid Valge Roosi esimesest lendlehest (1942 juuni)

Mitte miski pole kultuurrahvale vääritum, kui end ühel vastutustundetul ja tumedatele kirgedele andunud valitseval klikil „juhtida“ lasta. Kas pole nii, et iga aus sakslane häbeneb täna oma rahvavalitsust ja kes meist ei aimaks selle häbi hulka, mis saab meile ja meie lastele osaks, kui kord loor meie silmadelt langeb ning kõige julmemad ja igasuguse mõõdutunde ületavad kuriteod tulevad päevavalgele? [---] Seetõttu peab igaüks, olles teadlik oma vastutusest kristliku ja õhtumaise kultuuri osana, sel viimasel tunnil ennast kaitsma, niipalju kui ta vähegi saab, tegutsema inimkonna vitsa vastu, fašismi vastu ja igasuguse sellesarnase absoluutse riigi vastu. Osutage passiivset vastupanu, kus te ka ei oleks, takistage selle ateistliku sõjamasina edasitöötamist, enne kui on liiga hilja, enne kui viimastestki linnadest on saanud rusu­hunnikud nagu Köln, ja enne kui rahva viimanegi noor on ühe alaminimese upsakuse tõttu verest tühjaks jooksnud. Ärge unustage, et iga rahvas on seda valitsust väärt, mida ta talub! [---]

  1. Mida kutsub lendleht tegema? Kelle vastu see on suunatud?

Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle

Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. Vastavalt Potsdami konverentsi otsusele astusid 24 natslikku sõjaroimarit rahvusvahelise sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vangla­karistuse.

Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette mitte ainult Saksamaal, vaid ka mujal Euroopas: Prantsusmaal, Belgias, Hollandis.

Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigi­juhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

Nürnbergi protsess
Vasakul istuv riigimarssal Göring, Hitleri üks lähimaid kaastöölisi, mõisteti surma, ent ta sooritas enne otsuse täide­viimist enesetapu. Tema kõrval istuv Rudolf Hess, Hitleri asetäitja natside parteis, määrati eluaegsesse vangistusse ja suri 1987. a Spandau vangilaagris. Keskel istuv välisminister Ribbentrop mõisteti surma ja hukati. Sõjaväevormis kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel, Saksa relvajõudude juht, mõisteti surma ja hukati.

Kes mõisteti kohtuprotsessil süüdi?

Mis kuritegude eest nad süüdi mõisteti?

Mõisted

  • koonduslaager – sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
  • holokaust – teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid (hulgaline hävitamine)

Küsimused

  1. Miks küüditas ja hävitas Saksamaa alistatud rahvaid? Miks tegi seda NSV Liit?
  2. Miks tekkisid vastupanuliikumised ja mis oli nende eesmärk?
  3. Milline oli sinu arvates Nürnbergi kohtuprotsessi tähendus maailma jaoks?
  4. Miks pole Nõukogude Liidu juhte süüdi mõistetud inimsuse­vastastes kuritegudes?