Linnastumine on linnade kasv ja linliku elulaadi levik, mis kaasneb majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade osatähtsus suureneb pidevalt ja levib linnaline eluviis. See tähendab ka üha uute linnade tekkimist ja arengut. Linnastumist mõjutab iibe muutumine ja eriti 20. sajandil hoogu saanud rahvastiku ränne, seda siis peamiselt maalt linnadesse. Linnadesse elama asumiseks on mitmeid põhjusi. Maapiirkondadesse jõuab üha rohkem masinaid ja uut tehnoloogiat, mistõttu tööjõu vajadus seal väheneb. Ka on linnades kättesaadavam kultuur ning sageli ka eelarvamustevabam õhkkond.
Maa- ja linnarahvastik
Maa- ja linnarahvastiku piiritlemine on sageli tinglik ja erineb riigiti, sest maa ja linna kriteeriumid erinevad ja seetõttu pole riikide võrdlus linnarahvastiku osakaalu alusel iga kord päris täpne. Ka meil Eestis on külasid, kus elanike elulaad sarnaneb linna elulaadiga. Enamasti asuvad sellised „külad“ suuremate linnade lähistel. Samas on meil ka väikesi „linnasid“, kus näeme maapiirkondadele omast rahu ja vaikust, avarust, koduloomade pidamist jne. Mitmes riigis on kehtestatud elanike arvu piirmäär, kui suurt asulat lugeda linnaks. Ühtseid kriteeriume Euroopas ei ole.
- suurenev ja tihe elanikkond
- hõive teeninduses ja tööstuses
- mitmekesine taristu ja tihe hoonestus
- vähene ja hõre inimeste hulk
- tehased, pangad ja kaubanduskeskused
- müra, valgusreostus ja liiklusummikud
- rahu, vaikus ja looduskaunis keskkond
- hõive põllumajanduses
- farmid ja mahepõllundus
- hajus ja väljakujunemata taristu
Linnastumise protsessid
Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega kogu rahvastikust. Üldiselt on maaelanikkond viimasel 50 aastal peaaegu kõikjal Euroopas kahanenud. Kus linnastumise tase oli juba varem kõrge, seal on maaelanikkonna osakaal kahanenud vähem. Seevastu varem agraarsetes riikides on maaelanikkond kahanenud kiiremini. Mõnedes riikides näitab maarahvastiku osakaal väikest kasvu, seda eelkõige valglinnastumise tõttu. Kõige suurem on tänapäeval maaelanikkonna osakaal Moldovas (57%) ning Bosnia ja Hertsegoviinas (51%), kõige väiksem Belgias (2%). Eestis on maaelanike osakaal juba pikemat aega kõikunud 30% ümber.
On prognoositud, et 2030. aastal elab linnades ja linnalistes asulates juba 80% Euroopa rahvastikust.
Maaelanikkonna kahanemine mõnedes Euroopa riikides 1960–2010
Suur kahanemine (>25 %) | Väike kahanemine (< 10%) |
Küpros, Leedu, Soome, Portugal | Saksamaa, Austria, Belgia, Itaalia |
Esimene märgatav inimeste vool linnadesse toimus läänemaailmas 18. ja 19. sajandil. Aastal 1900 elas linnades ometi vaid 8% rahvastikust. Järgmine suurem linnastumislaine saabus 1950.–1960. aastatel. Tänapäeval elab Euroopa rahvastikust linnades 40% ja linnalistes asulates 39%. Riigiti on linnaelanike arv erinev (vt diagramm), kõikudes näiteks Euroopa Liidu riikides 54–98% vahel. Kui Lääne-Euroopas on linnastumine juba lõppjärgus, siis mitmes Ida-Euroopa riigis toimub veelgi rahvastiku laialdane ränne maalt linna.
Lääne-Euroopa arenenud riikides on juba aastakümneid kestnud aga ka vastupidine protsess. Ülerahvastatud linnadest liigub elanikkond parema elukeskkonna otsinguil välja maapiirkondadesse ja väiksematesse linnadesse. Elu linnakeskustes on kõikjal kallis ja närviline ja nii otsitakse rahulikumat ja odavamat keskkonda linna äärtes või tagamaadel. Seetõttu levib linlik elulaad ka maakohtadesse.
Riigiti on linnastumisel mitmeid erisusi. Suure linnastumusega (üle 80%) riigid on näiteks Belgia, Suurbritannia, Rootsi, Taani. Saksamaad iseloomustab väikelinnade rohkus ja keskse metropoli puudumine. Teiseks äärmuseks on riigid, kus pealinnas elab kolmandik kuni pool rahvastikust (näiteks Eesti ja Läti).
Linnade kasv ja linliku elulaadi levik on
Linnastumist mõõdetaksemis näitavad linnarahvastiku osatähtsust kogu elanikkonnast.
Linnastumise tase ja tempo on erinevates Euroopa osades
Lääne-Euroopas on linnastumise tase aga tempo onNäiteks elab Belgia elanikkonnast linnades
Ida-Euroopas on linnastumise tase veel aga tempo on Näiteks elab Sloveenia elanikkonnast linnades umbes
Euroopa suurimad linnad
Euroopa suurimad linnad 2022. aastal (mln elanikku)
Istanbul | 15,8 |
Moskva | 12,6 |
London | 8,8 |
Peterburi | 5,4 |
Berliin | 3,7 |
Madrid | 3,3 |
Kiiev | 2,9 |
Rooma | 2,7 |
Bukarest | 2,2 |
Pariis | 2,1 |
Viin | 2,0 |
Minsk | 2,0 |
Euroopa suurim linn on 2021. aasta andmetel Istanbul (u 16 milj in), mis paikneb osaliselt Aasia, osaliselt Euroopa maailmajaos. Enim miljonilinnu on suurima rahvaarvuga Venemaal, neist suurim pealinn Moskva (u 13 milj in). Linnade ja nende lähiala (linnastu) eristamine ja sellest tulenev elanike arvu muutumine on paljudel juhtudel tinglik – linna piire võib muuta uue seaduse või muu regulatsiooni vastuvõtmisega.
Euroopa metropolid
Metropol (sõna tuleb kreeka keelest ja tähendab ema-linna) ehk suurlinna piirkond tähendab ala, kuhu ulatub mingi suurlinna otsene majanduslik ja sotsiaalne mõju. Sinna kuuluvad keskne tiheda asustusega linn oma ees- ja satelliitlinnadega ja nende lähipiirkonnad. Kesksesse linna on koondunud enamik selle piirkonna asutusi, tähtsamad tööstusharud ja nende juhtimine jms. Euroopa metropolid sõltuvad ennekõike majanduse toimimisest.
Kaheks tõeliseks maailmalinnaks ja Euroopa metropolideks loetakse Londonit ja Pariisi. Saksamaal loetakse metropoliks Ruhri piirkonda, Ida-Euroopas Moskva ümbrust.
|
|
Igavene Linn
Igaveseks Linnaks nimetatud Rooma oli Euroopa esimene suurlinn, mida võib pidada ka tookordseks maailmaimeks. Pärimuse kohaselt rajas linna seitsmele künkale 21. aprillil 753. aastal eKr Romulus pärast seda, kui oli tapnud oma kaksikvenna Remuse. 2. sajandil eKr sai sellest Rooma impeeriumi pealinn. Linna kuldajaks peetakse meie ajaarvamise algust, mil Roomas oli elanikke umbes miljon. Rooma on üle elanud mitmeid tõuse ja langusi. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist rüüstasid linna mitmel korral gooti hõimud ja vandaalid ning linn jäi ligi tuhandeks aastaks kiratsema. Kuni 15. sajandini elas seal umbes 30 000 inimest. Miljonilinna staatusse jõudis Rooma taas alles Teise maailmasõja eelsetel aastatel. 2022. aastal oli Roomas 2,8 miljonit elanikku.
Roomat kutsutakse ka Linnaks. Legendi järgi rajas Rooma linna künkale a eKr.
Meie ajaarvamise algul elas Roomas umbes inimest.
Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ründasid Roomat mitmed hõimud, näiteks .
Rooma sai uuesti miljonilinnaks alles . sajandil. 2022. aastal elas Roomas miljonit elanikku.
Küsimused
- Mida mõistetakse linnastumise all?
- Millised on Euroopa suuremad linnad? Õpi selgeks, näita need kaardil ja otsusta, kas tegu on ainult riikide pealinnadega või on suurlinnad ka muud keskused. Mis neid iseloomustab?
- Vaata kaarti ja iseloomusta Euroopa metropolide piirkondi. Mis eristab Lääne- ja Kesk-Euroopa metropole? Võrdle Euroopa rahvastiku tiheduse kaardiga (või atlases). Mida märkad?
- Service provided by Star Cloud LLC