- Mida nimetatakse Versaillesʼ süsteemiks?
- Millistel riikidel ja poliitikutel oli rahukonverentsil sõlmitud lepingutele suurim mõju?
Piirimuutused Euroopas
1914–1918 toimunud esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versaillesʼ süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise.
Uute riikide tekkimine Kesk- ja Lõuna-Euroopas
Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suurriiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria-Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid. Nad kehtestasid Ungaris Venemaa eeskujul Nõukogude Vabariigi. Kommunistid püsisid võimul vaid mõne kuu. Seejärel suutsid ungari rahvuslased liitlaste toetusel kukutada nõukogude võimu ning Ungari kuulutati kuningriigiks. Paraku ei lubanud liitlased määrata kuningaks Austria-Ungari endiste valitsejate Habsburgide esindajat ja nii jäigi Ungari kuningata kuningriigiks. Maad hakkas valitsema endise keiserliku sõjalaevastiku juht admiral Miklós Horthy. Ungari riigipiirid kehtestati 1920. aasta Trianoni rahuga.
Kolmandaks riigiks, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tšehhoslovakkia vabariik, mille piiridesse jäid Tšehhimaa, Moraavia, Slovakkia, osa Sileesiast ja Taga-Karpaatide Ukraina. Tšehhoslovakkia koosseisu läks ka endine Austria-Ungari maa-ala Sudeedimaa, kus enamiku elanikkonnast moodustasid sakslased. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastate lõpul Tšehhoslovakkia jaoks saatuslikuks.
Austria-Ungari küljest lahutatud lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigile, mis tekkis 1918. aastal ning hakkas hiljem kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime.
Esimese maailmasõja tulemusena lagunesid suured impeeriumid: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. See andis võimaluse uute riikide tekkeks. Iseseisvusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (aastast 1929 kandis see riik Jugoslaavia nime) ja Island.
LISA. Trianoni rahu
Trianoni rahu oli üks Versailles’ süsteemi karmimaid ja vastuolulisemaid osi. Ungarlased ei tundnud end sõja puhkemises süüdi. Neid olid sõtta tõmmanud Austria partnerid. Kuid Ungarit ümbritsesid vaenulikud naaberriigid, kes himustasid sealseid alasid, ja tema piirides elas hulgaliselt rahvuslike agitaatorite poolt üles kihutatud rahvusvähemusi. Trianoni leping suruti lootusetus seisus ungarlastele peale 1920. aastal. Peale reparatsioonide ja demilitariseerimise sisaldas see erakordselt karme territoriaalseid karistusi. Tuhat aastat Ungarile kuulunud maad anti Poolale, Tšehhoslovakkiale, Rumeeniale, Itaaliale, Jugoslaaviale ja isegi Austriale. Ungari kaotas 72% oma maa-alast ja ⅔ oma rahvastikust. Peaaegu kolmandik etnilistest ungarlastest jäi riigi piiridest välja, muutudes rahvusvähemuseks naaberriikides.
Nõukogude Venemaa
Maailmakaardilt kadus ka Vene keisririik. Esialgu sõdis Venemaa Antandi poolel. Kuid 1917. aastal puhkenud veebruarirevolutsiooni käigus kukutati Venemaal Nikolai II Romanov ning selle sündmusega lõppes üle 300 aasta kestnud Romanovite valitsemisaeg Venemaal. Monarhia asendus vabariigiga. 1917. aasta sügisel oktoobripöördega oma diktatuuri kehtestanud enamlased ehk kommunistid sõlmisid sakslastega eraldi Bresti rahu enne, kui Saksamaa alistus Antandi vägedele (sellist eraldi sõlmitud rahu nimetatakse separaatrahuks). Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal, ei kutsutud Nõukogude Venemaa esindajaid Pariisi rahukonverentsile. Kui Venemaal puhkes relvastatud võitlus enamlaste ja nende vastaste vahel, toetasid Antandi riigid viimaseid.
Mitmed Vene impeeriumisse kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada (nt Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Ukraina, Lääne-Armeenia). Eestil, Lätil, Leedul, Poolal ja Soomel õnnestus oma iseseisvus relvade abil säilitada ning 1920. aastal sõlmis enamlik Venemaa nende riikidega rahulepingud. Eesti Vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu. Siinjuures tasub meeles pidada, et poolakate, leedulaste, lätlaste, eestlaste ja soomlaste vastupanu aitas nurjata bolševike plaanid allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. 1922. aasta lõpuks suutsid enamlased oma võimu kinnistada Ukrainas, Valgevenes ja Kaukaasias. Detsembris 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), kuhu kuulusid peale Venemaa ka kolm eelmainitud ala.
1894. a võimule tulnud Nikolai II kaotas trooni 1917. a veebruarirevolutsiooni tulemusel. Ajutine Valitsus hoidis perekonda esialgu Peterburi lähistel Tsarskoje Selos. Pärast oktoobripööret toimetasid enamlased nad Jekaterinburgi, kus kogu pere 17. juulil 1918. a Lenini käsul hukati.
(Vene plakat u 1920. aastast)
Punaarmee pealetung
Baltimaade vallutamisel oli tähtis koht Moskva kavandatud maailmarevolutsiooni plaanis. Sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski kuulutas, et Ukraina, Poola, Soome ja Baltikum ootavad Nõukogude Venemaad vabastajana ning et Baltikumi kaudu levib revolutsioon Saksamaale. [‑‑‑]
Narva vallutamise järel 29. novembril 1918 kuulutati Eesti sotsialistlikuks nõukogude vabariigiks, mille nimeks oli Eestimaa Töörahva Kommuun. [‑‑‑] Kummatigi jäi selle olemasolu lühiajaliseks, sest kui Eesti valitsusväed vallutasid Narva 19. jaanuaril 1919, siirdus Kommuuni nõukogu Venemaale. [‑‑‑]
Eesti Töörahva Kommuun, mille nii isaks kui ämmaemandaks olid Venemaa bolševikud, oli Nõukogude valitsuse katse anda sissetungile Eestisse eesti kodanluse ja töörahva vahelise kodusõja ilme: et Punaarmee tuli eesti tööliste ehk Kommuuni palvel neile appi. Juba 29. novembril oli Lenin telegrammis Punaarmee ülemjuhatajale teatanud, et Punaarmee liikudes läände tuleb tema poolt hõivatud aladel luua kohalikke nõukogude valitsusi. „Asjal on see hea külg, et ta võtab ukraina, läti, leedu ja eesti šovinistidelt võimaluse tõlgendada meie vägede liikumist okupatsioonina ja tekitab soodsa õhkkonna meie vägede edasiliikumisele. Niiviisi võiks Punaarmee saabuda kohaliku „Nõukogude valitsuse“ kutsel vabastajana.“
Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tallinn, 2009.Türgi vabariigi tekkimine
Keskriikide poolel sõdinud Türgi oli ainuke riik kaotajate poolel, kes julges Antandi survele vastu hakata ning saavutas tänu sellele rahulepingu ümbervaatamise.
Osmanite riigi tükeldamise olid liitlased juba siis otsustanud, kui maailmasõda alles käis. Antandi väed hõivasid mitu Türgile kuulunud piirkonda. Pärast sõja lõppu muutus olukord Türgis äärmiselt segaseks. Antandi riigid olid andnud türklaste võimu all olnud rahvastele lubadusi aidata neid oma riigi loomisel. Nüüd hakkasid need rahvad nõudma lubaduste täitmist. See oli aga raske, kui mitte võimatu, sest nii mõnigi ala oli lubatud mitmele rahvale. Näiteks Palestiina alad olid lubatud nii araablastele kui ka juutidele. Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.
1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres’i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral Mustafa Kemaliga alustasid seepeale ülestõusu, et saavutada rahulepingu tühistamine. Samas viis Kreeka oma väed Antandi nõusolekul Türgisse. Algas sõjategevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma. 1922. aastal kukutasid Türgi rahvuslased sultani võimu. Uus valitsus sõlmis Antandiga uue rahulepingu, millega türklased said osa loovutatud alasid tagasi. 1923. aastal kuulutati välja Türgi vabariik ning selle esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal.
Atatürk oli Türgi ohvitser ja revolutsiooniline riigimees, kes juhtis iseseisvussõjaks muutunud Türgi rahvuslikku liikumist. Eduka lahingutegevuse tulemusena riik vabastati ja kuulutati välja vabariik, mille esimeseks presidendiks sai Mustafa. Perekonnanimede seaduse alusel andis Türgi rahvuskogu 1934. a Mustafa Kemalile nime Atatürk, mis tähendab Türgi isa või Türgi riigi vanemat.
Töö allikaga
- Tegu on ameeriklaste 1958. a tehtud filmiga. Too välja, mida ameeriklased Mustafa Kemali isikus ja tegevuses hindasid, mida kritiseerisid.
- Kuidas muutus Türgi ühiskond pärast Mustafa Kemali võimuletulekut?
Mustafa Kemali läkitus Türgi noortele, 1927
Sinu kõige tähtsam kohustus on hoida ja kaitsta Türgi Vabariiki. See on sinu olemise ja tuleviku ainus alus. See on sinu kalleim vara. Ka tulevikus leidub nii sise- kui ka välismaal pahasoovlikke inimesi, kes tahavad seda vara sinult riisuda. Kui sa ühel päeval oled sunnitud kaitsma iseseisvust ja vabariiki, siis ei tohi sa hoolida oma olukorra võimalustest ega tingimustest. Võib juhtuda, et need tingimused ja võimalused on täiesti ebasoodsad. On võimalik, et vaenlased, kes tahavad hävitada sinu iseseisvust ja vabariiki, esindavad võidukaimat võimu, mida maakera kunagi näinud; et kõik kindlused ja moonalaod on isamaal kavaluse või vägivallaga vallutatud; et ka sõjaväed on laiali pillatud ja maa täielikult hõivatud.
Oleta veel tumedamat võimalust: et need, kellele kuulub maal valitsemisvõim, on eksituses, et nad võivad olla rumalad ja reeturid, et nende inimeste isiklikud huvid ühtivad vaenlase poliitiliste eesmärkidega. Võib juhtuda, et rahvas satub äärmisesse puudusesse ja viletsusse, et ta on täiesti otsas ja ta jõud on kokku varisemas.
Isegi selles olukorras ja neis tingimustes on sinu kohus päästa iseseisvus ja Türgi Vabariik. Jõudu, mida selleks vajad, on küllalt õilsas veres, mis voolab sinu soontes.
- Milline on Atatürki tähtsus Türgi ajaloos?
- Kas tänapäeva Türgi on Atatürki seatud ideaalidest kõrvale kaldunud? Kui on, siis põhjenda, kuidas.
- Türgi sõdis I maailmasõjas Antandi poolel.
- Sèvres’i rahulepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid.
- Türgi rahvuslased tõstsid mässu, kuid kaotasid sõja kreeklaste vastu.
- Türgi rahvuslased kukutasid võimult sultani ja kehtestasid vabariigi.
- Mustafa Kemalist sai Türgi esimene president.
Küsimused
- Nimeta impeeriumid, mis lagunesid esimese maailmasõja tulemusena. Miks need lagunesid?
- Nimeta esimese maailmasõja tulemusena kujunenud uued riigid.
- Milline võis olla impeeriumides elanud inimeste suhtumine rahutingimustesse?
- Kas sinu arvates olid nimetatud rahutingimused õiglased? Põhjenda.
- Miks võib veebruarirevolutsiooni nimetada Venemaa ajaloo pöördeliseks sündmuseks?
- Mis muutus Venemaa valitsemises 1917. aastal toimunud oktoobripöörde tõttu?
- Miks õnnestus Türgil Sèvres’i rahuleping tühistada?
- Selgita Mustafa Kemali tähtsust Türgi ajaloos.
