Eri liiki ajakirjandustekstid

Ajalehed-ajakirjad sisaldavad erinevaid tekste. Peale uudiste leidub seal ka harivat ning meelelahutuslikku lugemist.

Harivad on arvamuslood, mis kutsuvad lugejat mitmesuguste põletavate teemade üle kaasa mõtlema. Nende lugude autorid on kas ajakirjanikud ise või ühiskonnas lugupeetud ja silmapaistvad tegelased, kes kirjutavad, mida nad ühest või teisest sündmusest, probleemist või nähtusest arvavad. Nende lugude eesmärk on lugejat mõjutada, kujundada tema arvamust, kutsuda üles tegutsema. Arvamuslugude juurde kuulub sageli ka karikatuur – nalja- või pilapilt, milles kunstnik väljendab oma arvamust millegi suhtes.

Meelelahutuslikku eesmärki kannavad ajalehtedes-ajakirjades mitmesugused artiklid, aga ka koomiksid, anekdoodid, horoskoop, ristsõna jms, mis on paigutatud väljaande lõppu. Sealsamas on koht ka ilmateatele, loto võidunumbritele, tele- ja raadiokavale jne.

Ajalehes-ajakirjas on tähtsal kohal juhtkiri – lühike kirjutis, milles toimetus avaldab arvamust mõne päevaprobleemi kohta. 

Piiripealne taaskasutus

Ilmselt on paljudele eesti peredele omal ajal lääne sugulased kasutatud riiete pakke saatnud, siis kui meil siin veel midagi saada polnud. Me oleme nende pakkide üle rõõmustanud. Korralikud asjad tulid: ühte kampsunit, teksatagi ning nahkjopet kasutan seniajani. Sellest ajast on mul jäänud hoiak, et taaskasutus on läbi ja lõhki tore nähtus. Mida see enamasti ongi. Vanade riiete ärid on ju vahvad – odavad ja täis põnevaid leide.

Nüüd on lääs viimase kümne aastaga taaskasutuse tegevusvälja laiendanud: annetusena saadetakse teele ka kasutatud telereid, arvuteid, mobiiltelefone. Mitte enam küll Eesti-sarnastesse riikidesse, vaid Kolmandasse Maailma, Aafrikasse ja Aasiasse.

Siia ongi koer maetud. Teksade ja kampsunite puhul on selge, kas neid saab veel kasutada, elektroonikaga on aga asi palju-palju keerulisem. Millal lõpeb arvuti eluiga? Arvuti kasti vaadates me seda ei näe. Kuhu ma selle panen, kui masin enam ei tööta? [---]

Tekkinud on imelik olukord: lääne inimestele öeldakse, et tehke head, annetage oma vana arvuti Aafrika lastele! Seda lääne inimene siis teeb, minagi vist teeksin, kui kenasti vihjatakse. Tegelikult aga töötlevad needsamad lapsed, kellele tahtsime head teha, ülimürgise plastipõletamise suitsu sees meie prügi.

On tõenäoline, et ka Eestist liigub kolmandatesse riikidesse e-romu, sest Euroopa Liidu seadused on seda seni võimaldanud.

Hoidkem silm peal!

Ajakirjandusest võib leida huvitavaid ja värvikaid lugusid kas mõnest avaliku elu tegelasest või tavalisest inimesest, kellel on lugejale midagi päevakajalist või olulist rääkida. Neid nimetatakse portreelugudeks. Et sellist lugu kirjutada, tuleb koguda infot inimese kohta, esitada talle küsimusi, sest lugu peab põhinema faktidel.

Baleriinist keevitaja külvab sädemeid

Tal on pikk pats ja kuldsed kõrvarõngad. Tal on peas kiisupildiga kiiver. Ta käte vahelt purskab tuld ja sädemeid. Ta on Tatjana Karaganova, Tallinna tööstushariduskeskuse kuulus keevitusõpetaja. Juba kolmkümmend aastat jutti.

Venemaal Togliatti linnas kasvanud Tatjanast oleks võinud saada ka baleriin. Ta lõpetas 1976. aastal Lada ehk Žiguli autode tootmisega kuulsaks saanud linna balletikooli. Tatjana vanemad leidsid, et inimesel oleks vaja ka päris elukutset – ega ainult tantsimine leiba lauale too. [---]

Lõpuks saigi Tatjanast Togliattis keevitusinsener, ta lõpetas kooli parimate hulgas. Priimusena oli Tatjanal võimalik valida töökoht ükskõik kus oma toonasel kodumaal. Kuna nimekirjas troonis Tallinn, valiski ta Eesti ja alustas tööd Volta tehases. „Töötasin kolm aastat insenerina, aga igav oli,“ meenutab Tatjana tehasest lahkumist ja kutsekooli õpetajaks suundumist.

Eks alguses oli ahhetamist küllaga, aga hakkama ta sai. Õppurid ahhetavad seniajani, kui keevitamisõpetajanna esimest korda klassi ette astub.

„Selleks, et sind sellise meheliku ala nagu keevitamine juures tõsiselt võetaks, pead olema meestest oluliselt parem,“ teab Tatjana. [---]

Tatjanal on nüüd õigus koolitada eurosertifikaadiga keevitajaid. Tema käe all metallide lõikamise ja liitmise selgeks saanuid võib praegu leida mitmest Euroopa riigist. „Las noored töötavad, saavad raha, näevad maailma,“ on õpetaja rahul. Tema külvatud säde pole kustunud.

Intervjuu on ajakirjaniku vestlus mõne tuntud isikuga. Intervjueerida pole aga alati lihtne, sest inimest endast rääkima panna pole sugugi kerge. 

Ajakirjanduses ilmub selliseid artikleid, kus kirjutaja väljendab oma arvamust mingi raamatu, filmi, teatrietenduse vm kultuurinähtuse või -ürituse kohta ning põhjendab seda. Selliseid kirjutisi nimetatakse arvustusteks ning neid kirjutavad enamasti vastava ala asjatundjad.

Kätlin Kaldmaa, ​​„Lugu Keegi Eikellegitütre isast”

Kätlin Kaldmaa värske lasteraamat „Lugu Keegi Eikellegi tütre isast” on muinasjuttude kategooriasse liigituv teos, millel on tugevaid seoseid Põhjamaade kirjanduse ja rahvaluulega. Teose olustik, tegelaste nimed, aga ka kirjutamisviis suunavad lugejate pilgud just sinna.

Raamatu peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Kuna teised tema lähikondsed ei usu ta isa olemasolusse – sest mida oma silmaga pole näinud, ei saa ju olemas olla –, otsustab Keegi tõestada, et ta isa on olemas, ja minna teda otsima. Kaasas ema küpsetatud leib ja paunas miskit tõeliste eriolukordade tarvis, asubki tüdruk teele. Oma retke jooksul avastab Keegi, et tema isa kohta on igaühel, keda ta reisil kohtab, nii mõndagi rääkida, olgu siis tegemist metsahaldjate või kaluritega. Üht-teist sügavat koorub neist lugudest välja ka lugeja jaoks.

Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast“ on kirjandus, sõnakunst selle kõige paremas mõttes. Luuletajaks olemine kumab läbi teose keelest, mis on läbi mõeldud ja kaalutletud, iga sõna on otsitud ja leitud, midagi üleliigset sellest tekstist ei leia. Kaldmaa on osav kirjelduste kaudu edastama tundeid ja mõtteid. Ridade vahele peidetu on olulisem kui otsesõnu väljendatu.

Läbimõeldud ja kaalutletud on ka Marge Nelgi illustratsioonid, mis sobivad suurepäraselt täiendama Kaldmaa lüürilist teksti. Koos moodustavad need terviku, mis on kõvasti rohkem kui liidetavate summa.