Meedia on teabevahendaja

Uudiseid ilmub kõikvõimalike elualade ja -nähtuste kohta. Need võivad rääkida riigimeeste tegemistest (Eesti president käis Poolas), üldisest eluolust (Tallinnas avati uus lõbustuspark), kultuurielust (Linnateatris tuleb lavale Jaan Tätte uus näidend), spordist (Eesti jalgpallikoondis võitis Venemaad 2 : 0), laias maailmas juhtunust (Saksamaa bussijuhid nõuavad kõrgemat palka) ja paljust muust.

Uudis võib kajastada sündmust, mis on juba lõppenud, sündmust, mis alles kestab, või sündmust, mis toimub tulevikus. Tähtis on vaid, et uudis ise oleks värske, mõjuks uuena – pakuks infot, mida enne ei teatud. 

Uudised ei kajasta ükskõik mida, mis kuskil toimunud, teoksil või juhtumas, vaid eelkõige seda, mis on oluline, ebatavaline või erakordne. See, kui kooliõpilane kirjutas koduse ülesande pinginaabri pealt maha, puudutab ainult üksikuid ja seetõttu sellest uudistes ei räägita. Aga kui näiteks Eestis tõuseb elektri hind, siis on see sündmus, mis puudutab kõiki Eesti kodanikke ja seepärast kajastatakse seda ka uudistes, kuid teiste riikide uudistes sellest juttu ei tehta. Aga kui näiteks üks riik kuulutab teisele sõja, siis puudutab see vähem või rohkem kogu maailma ja jõuab kõigi riikide uudistesse.

Uudises tohib esitada ainult fakte ja tuleb hoiduda arvamuse avaldamisest. See tähendab, et uudis peab kokku võtma selle ja ainult selle, mis juhtus, kuid vältima uudise vahendaja kommentaare. Kui raadio edastab uudise „Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Kreeka“, siis see on fakt. Kui aga uudise ettekandja lisab sellele sõnad: „Mis see Kreeka lugu siis ära ei olnud! Tühine kipsadi-kõpsadi! Prantsusmaa oma oli igatahes palju parem“, siis see on arvamus, kommentaar.

Et uudis oleks kõigile ühtviisi arusaadav, peab seal kasutama selget ja korrektset kirjakeelt.

Kooliõpilased kiikasid raadio telgitagustesse

Neljapäeval, 24. novembril käis Tartu Karlova Gümnaasiumi 6.c klass Tartu Kuku raadio toimetuses, et tutvuda raadiotööga.

Tartu Kuku raadio toimetuses võttis kuuenda klassi vastu Madis Ligi, kes näitas toimetuse ruume ja rääkis, kuidas raadiotöö käib.

Raadios lepitakse kellegi kuulsusega, näiteks linnapeaga, kokku aeg ja koht, et saaks saate jaoks intervjuud teha. Tänapäeval võetakse jutt diktofoni peale, mis on telefonisuurune, aga vanasti kasutati umbes kahekiloseid diktofone. „Vahe on väga suur,“ ütles Madis Ligi.

6.c nägi ka, kuidas loetakse eetrisse uudiseid. Uudiste lugeja Liis Raidma seisis mikrofoni ees ja luges paberi pealt uudised maha selge ning kõlava häälega. Pärast sai ka mõni õpilane proovida uudiste lugemist. „Kuku raadios oli põnev, aga ruumid olid väga väiksed,“ ütles 6. klassi õpilane Kristal Kamla.