Kirjeldava teksti eesmärk on tuua lugejale silme ette pilt millestki, mida autor tahab edasi anda. Kirjeldada saab paljut: loodust, tegevuskohta, toimunud sündmusi, inimese välimust, iseloomu, meeleolu, tegevust, käitumist jne.
Kirjeldusi on mitut liiki. Kuidas mingit objekti kirjeldada, sõltub eesmärgist.
Harjutus 37
Võrrelge klassis üheskoos järgmisi olukordi ja otsustage, missugune peaks olema kirjeldus.
- Pead kirjutama politseile täpse kirjelduse tänaval toimunud kaklusest, mida sattusid pealt nägema.
- Kirjanduse tunnis tuleb kirjutada sügisese metsa kirjeldus.
- Pärast klassi kokandusvõistlust pead kirjeldama täpselt, kuidas valmistasid salati, mis võitis konkursil esikoha.
- Oled leidnud endale uue südamesõbra ja soovid nüüd emale selgitada, miks on tegemist väga hea sõbraga.
Kirjeldus võib olla ametlik tekst – täpne ja konkreetne –, teisalt aga hoopis kunstiline – ilukirjanduslik ja poeetiline. Lisaks on veel palju vahepealseid variante.
Üks ametliku kirjelduse liikidest, mida õpilaselgi aeg-ajalt kirjutada tuleb, on seletus. Et seletus on ametlik kiri, tuleb selle kirjutamisel hoiduda liigsetest emotsioonidest, hinnangutest. Toimunud sündmusi kirjeldatakse täpselt ja asjalikult. Niisuguse kirjelduse puhul ei sobi kasutada kujundlikku keelt, piltlikke väljendeid.
Harjutus 38
Kirjuta seletus selle kohta, miks jäid täna esimesse tundi hiljaks.
Ametliku kirjelduse kõrval võib kasutada ka vabamat stiili, näiteks kui kirjeldada loodust, elamusi või kui kirjutada ilukirjanduslikku teksti (näiteks detektiiv- või seiklusjuttu), mis eeldab kirjeldamist.
Kuidas kirjutada head ilukirjanduslikku kirjeldust?
- Anna esmalt kirjeldatavast üldmulje, siis lasku detailidesse ja kirjelda neid. Üksikasjade täpne esiletoomine on mõjusa kirjelduse saavutamiseks väga oluline.
- Too esile just kirjeldatavale objektile iseloomulikud jooned ja olulised omadused. Kasuta rohkesti omadussõnu.
- Kasuta värvikaid võrdlusi, mis aitavad kirjeldatavat paremini iseloomustada.
Harjutus 39
Loe katkendit Eduard Uspenski jutust „Garantiimehikesed” ja täida ülesanded selle järel.
Külmiku saabumine
Ühel päikesepaistelisel päeval toodi korterisse külmkapp. Toimekad ja vihased laadijad viisid selle kööki ja lahkusid kohe koos perenaisega. Ümberringi jäi kõik vaikseks. Äkki ronis külmkapi pilust välja kaunikesti veidra väljanägemisega mehike. Tal oli seljas gaasiballoon ning käte ja jalgade küljes suured kummist iminapad. Mehike astus natuke eemale, vaatas külmkapi üle ja ronis siis kiiresti nagu kärbes mööda kappi üles, sinna, kus oli näha värske kriimustus. Ta lülitas sisse pulverisaatori ja sekundi pärast kadus must kriips lumivalgel külmkapil valge värvi pilve alla.
Köögiseinal rippus ilmatu suur vanaaegne kell, tornide, paksu valatud klaasi ja suure kollase pendliga. Numbrilaua all oli aken käo jaoks.
Kella ühel küljel avanes uks ja alla lasti nöörredel. See ulatus täpselt põrandani. Külmkapimehike pööras ümber ja vaatas üles. Ta nägi teist väikest mehikest, ilmselt kella peremeest.
See oli hallipäine vana meister, must saterkuub seljas ja kuldraamidega prillid ees.
„Tervist,” ütles vanamees. „Kui te lõpetate, olge nii lahke ja ronige minu juurde. Mul läks just teevesi keema. Tulge puhake jalgu.”
„Suur tänu,” vastas uustulnuk. „Viie minuti pärast olen teie juures.”
Ta tuli kapi otsast alla, pani tööriistad külmkapi alla ja ronis mööda nöörredelit kellaperemehele külla. See ootas teda ukse juures.
„Johannes Tikk-Takk,” esitles ta end ja kummardas.
„Kaarel Külmik,” vastas külaline.
„Palun astuge sisse.”
(„Krokodill Gena ja teised muinasjutud”, vene keelest tõlkinud Helgi Limberg)
- Kirjuta tekstist välja kõik võõrad sõnad ja otsi neile sõnastikust seletused.
- Otsi tekstist üles kõik kohad, kus kirjeldatakse tegelasi. Missuguseid omadusi autor nende puhul esile toob?
- Missugune võiks välja näha kellamehikese elamine? Kirjuta tema elukoha kirjeldus.
- Joonista külmkapimehikese pilt.
- Jätka töövihiku harjutusega 33.
Harjutus 40
Loe Juhan Liivi luuletust ja vasta küsimustele.
Üks märtsihommik udune
Üks märtsihommik udune,
soos puude all hämarus.
Ja pooles ringis kaugele
käib metsapalistus.
Ja väli kaetud lumega,
teed sulad, poriga.
Nii kaugele kui näed sa –
mets udu, sulaga.
Mets. Harvad, kurvad kasepuud
mustavad varjuna,
ja märjad oksad ripuvad
alla nii nõuta.
Öö nagu vastu paneb veel,
tusk tume puude all;
kurb, kidur põõsas kurdab teel –
mis muremõte tal?
- Missuguseid sõnu kasutab autor looduse kirjeldamiseks? Missuguseid tundeid need omadussõnad sinus tekitavad?
- Kas see luuletus meeldib sulle? Põhjenda oma arvamust.
- Joonista luuletusest pilt.
- Kirjuta ise märtsihommikust luuletus, mis oleks meeleolult Juhan Liivi luuletusele täiesti vastandlik. Mõtle hoolega läbi, missuguseid sõnu, võrdlusi, värve oma luuletuses kasutad.
Harjutus 41
Nuputa tabavaid võrdlusi, mis täpsustaksid järgmisi objekte ja omadusi.
Näidis. tuline nagu vürtsikas Mehhiko roog; nii kortsunud vihik, nagu oleks keegi sellega põrandat pühkinud
tuline, kortsunud vihik, väike järv, ilus, korralik, pahur, iidsed lossivaremed, kiire, mobiiltelefon, põnev, talvine metsalagendik, kaluripaat merel, huvitav raamat
Harjutus 42
Vaata loodusfotot ja kirjuta vihikusse kirjeldus sellest, mida pildil näed. Võrrelge kirjeldusi klassis. Mille poolest need erinevad, kuigi on koostatud sama pildi kohta?
Harjutus 43
Sageli tajuvad inimesed üht ja sama olukorda sootuks erinevalt. Kujuta ette kaht inimest: üks on optimist, teine täielik pessimist. Mõlemad on samas olukorras – kumbki on võistlusel saanud 3. koha. Kirjelda mõtteid ja tundeid, mis valdavad sellise olukorra puhul optimisti, mis pessimisti.
KORDAME
|
1. |
Missugune tekstitüüp on kirjeldus? |
|
2. |
Missuguseid kirjelduste liike oskad nimetada? Too näiteid, missuguses olukorras tuleb kirjeldusi kirjutada. |
|
3. |
Kuidas kirjutada head kirjeldust? |
