Käändsõnad on sõnad, mis käänduvad. Käändsõnadel eristatakse tähenduse järgi nelja rühma.
KÄÄNDSÕNAD | |
NIMISÕNA
| OMADUSSÕNA
|
ARVSÕNA
| ASESÕNA
|
Harjutus 15
Arutage klassis, kuidas moodustatakse võrdlusastmeid. Otsi eelmisest harjutusest 12 omadussõna. Moodusta nendest sõnadest võrdlusastmed (algvõrre, keskvõrre, ülivõrre).
Harjutus 16
Maa sügavaim koht on Vaikses ookeanis asuv Mariaani süvik sügavusega (10 920 m) . Mõningatel andmetel on Mariaani sügaviku sügavus (11 033 m) . Atlandi ookeani suurim süvik on Puerto Rico (9219 m) . Kariibi mere kõige sügavam koht on (6946 m) ning Vahemere sügavaim koht Lõuna-Kreeka lähedal (4632 m) .
Sõna kõige tähtsam osa on tema tüvi. Tüvi on olemas igas sõnas. Tüvi annab teada sõna põhilise tähenduse, nt kassi/le, konna/de/ga. Eri sõnavormides võib sõna tüvi ka muutuda kas oma häälikute laadi või hääldamise intensiivsuse poolest. Seda nimetatakse astmevahelduseks ning sellest tuleb lähemalt juttu edaspidi (ptk 2.6).
Sõnadele annavad lisatähenduse tunnused ja lõpud. Käändsõnal on mitmuse tunnus: vaalad, hülgeile, hüljestega, haidest. Käändsõna lõpus võib olla ka käändelõpp: mereni, lahes, sügavikust, saarele.
KÄÄNETE TABEL
Kääne | Küsimus | Ainsus | Mitmus |
nimetav | kes? mis? | õnnelik lammas | õnneliku/d lamba/d |
omastav | kelle? mille? | õnneliku lamba | õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te |
osastav | keda? mida? | õnnelikku lammas/t | õnnelikke lamba/i/d |
sisseütlev | kellesse? millesse? kuhu? | õnneliku/sse e õnnelikku lamba/sse | õnnelikku/de/sse lammas/te/sse e õnnelike/sse lamba/i/sse |
seesütlev | kelles? milles? kus? | õnneliku/s lamba/s | õnnelikku/de/s lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s |
seestütlev | kellest? millest? kust? | õnneliku/st lamba/st | õnnelikku/de/st lammas/te/st e õnnelike/st lamba/i/st |
alaleütlev | kellele? millele? kuhu? | õnneliku/le lamba/le | õnnelikku/de/le lammas/te/le e õnnelike/le lamba/i/le |
alalütlev | kellel? millel? kus? | õnneliku/l lamba/l | õnnelikku/de/l lammas/te/l e õnnelike/l lamba/i/l |
alaltütlev | kellelt? millelt? kust? | õnneliku/lt lamba/lt | õnnelikku/de/lt lammas/te/lt e õnnelike/lt lamba/i/lt |
saav | kelleks? milleks? | õnneliku/ks lamba/ks | õnnelikku/de/ks lammas/te/ks e õnnelike/ks lamba/i/ks |
rajav | kelleni? milleni? | õnneliku lamba/ni | õnnelikku/de lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni |
olev | kellena? millena? | õnneliku lamba/na | õnnelikku/de lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na |
ilmaütlev | kelleta? milleta? | õnneliku lamba/ta | õnnelikku/de lammas/te/ta e õnnelike lammas/te/ta |
kaasaütlev | kellega? millega? | õnneliku lamba/ga | õnnelikku/de lammas/te/ga e õnnelike lammas/te/ga |
Uuri tabelit ja täida järgmised ülesanded.
- Mis käände vorm on sõnastikuvorm (esitatakse sõnastikus märksõnana)?
- Nimeta näitesõnade tüved.
- Missuguse käände järgi saab moodustada teisi sama sõna käändevorme alates sisseütlevast käändest?
- Missuguse käände järgi saab moodustada mitmuse omastavat käänet? Millal lisatakse mitmuse omastava käände vormis mitmuse tunnuse -de, millal -te?
- Missuguse vormi järgi moodustatakse i-mitmus? Mis käänetes saab kasutada i-mitmust?
- Missugused käänded on kohakäänded?
- Miks nimetatakse viimast nelja käänet ninataga-kääneteks?
- Mille poolest erineb ninataga-käänetes sõnapaari käänamine, võrreldes teiste käänetega?
- Kääna tabeli järgi sõnu missugune, mitu, mitmes.
- Tabelis esitatud pikemaid mitmusevorme (õnnelikkude jts) tänapäeval peaaegu ei kasutata.
- Kus võid niisuguseid vorme kohata?
Harjutus 17
Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul . Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel , läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat maailmas üle 800 miljoni .
Võrkpall sündis USAs 1895. aastal . Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonette’iks.
Olümpiamängude kavas oli võrkpall esimest korda Tokyos 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui ka naised .
(et.wikipedia.org)
- Mis on sinu lemmikspordiala?
- Otsi materjali ja koosta oma lemmikspordiala kirjelduse põhjal pinginaabrile samasugune harjutus.
Harjutus 18
Loe katkend läbi ja nimeta kõik tekstis kasutatud käändsõnad. Arutage klassis, kas tegu on nimi-, omadus-, arv- või asesõnaga. Määrake käändsõna kääne.
Mis lugemine mulle andis?
Lugemine tegi mu elu rikkamaks ja põnevamaks. Alguses ei edenenud see eriti hästi, sest pidin lugemise teesklemiselt üle minema tegelikule lugemisele.
Äkki sain aru, et ei osanud üldse niimoodi lugeda, nagu oleksin pidanud. Ja et õigesti lugema õppimine oli väsitav ja tüütu tegevus.
Niipea kui olin kõik oma jõuvarud ära kulutanud ning tähtedest sõnade ja sõnadest lausete moodustamisega lõpule jõudnud, kaotas loetu igasuguse mõtte.
Ei olnud enam vaest koera, kes võitles nälja ja raskustega. Polnud inglise piloote, kes öösiti kõrbes hädamaandumisi pidid sooritama.
„Miks ma pean lugema õppima?” küsisin oma esimeselt õpetajalt.
„Kui sa mingit paremat põhjust ei tea, siis tee seda kas või minu pärast,” vastas ta.
Ja ma tegin. Pingutasin, sest ta oli seda väärt.
Ta oli noor ja kena ning lõhnas metsmaasikate järele. Suudlesin kord teda, kui ta vahetunnis mul kingapaelu siduda aitas.
(Ulf Stark „Lugesin, lugesin ja hakkasin äkki kirjutama”,rootsi keelest tõlkinud Anu Kehman, Nukits, 2006)
- Kuidas sina lugema õppisid? Jutusta sellest oma klassikaaslastele.
- Mis oli esimene raamat, mille sa läbi lugesid?
- Missugune oli sinu esimene õpetaja? Kirjelda teda.
- Et teada saada, kuidas Rootsi lastekirjanik Ulf Stark oma esimesi raamatuid luges, jätka töövihiku harjutusega 17.
KORDAME
|
1. |
Kuidas muutuvad käändsõnad? |
|
2. |
Kuidas jagunevad käändsõnad tähenduse järgi liikideks? |
|
3. |
Mida väljendavad nimisõnad, mida omadussõnad? |
4. | Mis küsimustele vastavad asesõnad? |
5. | Mitu käänet on eesti keeles? |
6. | Missugune seos on sõna kohta esitataval küsimusel ja käändelõpul? |
