Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides.
Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist ja omamist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad).
Harjutus 19
Tekstist on jäänud välja suur osa tegusõnu. Arutage klassis, missugused sõnad sobiksid küsimärgi asemele.
Rasmus (?) piki nõtkuvat silda. Ajujahi ajal (?) särk pükstest välja tulnud, see (?) ümber Rasmuse keha, ja sinisetriibuline pluusilaik (?) viimane, mida Lif (?), kui Rasmus (?) nurga taha (?).
Sild (?), Lif (?) Rasmusele järele. Nüüd kohe, nüüd lõpuks (?) kangekaelne poisinolk paraja palga! Lif (?) ümber paadikuuri nurga.
Ja järsku ei (?) enam ta trampimist. Järsku (?) ainult vali plartsatus. Härra Lif ei (?) vandudagi, kui soolased merevood juba ta pea kohal kokku (?). Ta (?) vanduda, aga peale väikese mulina ei (?) sellest midagi välja.
Napi viivu jooksul (?) Rasmus peaaegu õnnelik. Üht asja (?) ta siiski vanas Västerhagas ka peale kartulimuldamise. Ta (?) jalga taha panema.
(Astrid Lindgren „Hulkur Rasmus”, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman)Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, pähe võtma. Liitvormid ei pea lauses paiknema kõrvuti, nt Ma ei ole seda filmi näinud.
Harjutus 20
Omavahel arutades lahkusid lapsed klassist, kuid meie Kostjaga istusime ikka veel pingis ja vaikisime . Ausalt öelda olime mõlemad nagu puuga pähe saanud . Ma juba ütlesin , et ka varem oli juhtunud , et saime kahtesid, kuid mitte kordagi pole lapsed meid lausa õppeaasta algul nii läbi võtnud kui sellel laupäeval.
Arvasin , et olime Kostjaga ainult kahekesi klassi jäänud , ja tahtsin temaga juba oma süngeid mõtteid jagada, kui äkki sigines mu kõrvale Zinka Fokina.
„Jura!” lausus Zinka Fokina. (Kummaline! Varem kutsus ta mind ainult perekonnanime pidi.) „Jura… ole inimene! Paranda homme kaks ära ! Eks, parandad ju?”
Ta rääkis minuga nii, nagu oleksime klassis ainult kahekesi. Nagu ei istukski minu kõrval mu parim sõber Kostja Malinin.
Harjutus 21
Koostage klassis aheljutt. Üks õpilane alustab juttu, moodustades lause, milles on esimene loetelus antud tegusõna. Teine õpilane jätkab juttu, moodustades lause, milles on teine tegusõna. Kasutage nii tegusõnade liht- kui ka liitvorme.
kõnelema, võpatama, viibima, tõrelema, hämmelduma, paiskama, pöörduma, tunduma, mõtisklema, liialdama, paistma, heitma, kummarduma, vihastama, ehmatama, mõistma, kahtlema, lõpetama, käsitlema, kõhklema, mäletama, pöörduma, sugema, lubama, lepitama
Harjutus 22
Muutke lauseid nii, et asendate sõna minema vormid mõne muu sobiva tegusõnaga.
Kooliaasta läks lahti suure ilutulestikuga. Mihkel läks mobiiliostuga alt. Uks läks vaikselt lahti. Pille oli rahul: ekskursioon oli korda läinud. Poiste arvamused parima sportlase suhtes läksid lahku. Läks mööda palju aastaid, enne kui vanaisa jälle oma lähedasi näha sai. Bussi tuleks sisse minna esimesest uksest ja välja minna viimasest. Mihklil läks meelest ära, et kolmapäevaks tuli raamat läbi lugeda. Viimane kontrolltöö läks mul untsu, kuna eelmisel päeval olin käinud sõpradega kinos. Tänapäeval otsustavad paljud abielupaarid lahku minna. Isa rääkis, et üks tema koolivend oli põhja läinud.
Harjutus 23
Otsi tekstist tegusõnu (võivad olla ka liitvormid). Arutage klassis, mida need tegusõnad väljendavad.
Kalle tõmbas püksid sellise kiirusega jalga, et see oleks teinud au igale tuletõrjujale. Ta hiilis trepist alla nii kiiresti ja nii vaikselt, nagu ta vähegi suutis, ja palus sealjuures endamisi: et nüüd ema ometi midagi ei kuuleks!
Kuur! Miks oli onu Einar läinud just sinna? Taevake, kui tal on seal äkki peidus mõni riistapuu, millega ta käib inimesi maha löömas! Kalle oli täiesti valmis pidama onu Einarit mõrtsukaks, keda ta nii kaua oli otsinud, üheks mister Hyde’iks, kes siirdus kuritegusid toime panema niipea, kui linnale oli laskunud pimedus.
Kuuriuks seisis praokil, kuid onu Einar oli kadunud. Kalle vaatas nõutult ringi. Seal. Pisut eemal silmas ta eemalduvat tumedat kogu. Siis aga keeras see kogu ümber nurga ja oli silmapiirilt kadunud.
Nüüd tuli Kallele elu sisse. Ta tormas jooksujalu samas suunas. Tuli kiirustada, et jõuda hirmsat kuritegu ära hoida. Jooksu peal vaevas teda mõte: mida onu Einar siis ometi teha kavatseb? Mida peab ta onu Einarile ütlema, kui talle järele jõuab? Mõelda ainult, kui tema ise osutubki onu Einari kuriteo ohvriks! Või peab ta minema politseisse? Aga ta ei saa ju lihtsalt niisama minna politseisse ja öelda:
„See mees seal ronis keset ööd aknast välja. Võtke ta kinni!” Pole niisugust seadust, mis keelaks kas või ööd läbi aknast sisse ja välja ronimast, kui see mõnele meeldiks. Isegi muukraua omamine pole keelatud. Ei, politsei naeraks ta lihtsalt välja.
(Astrid Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist. Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu”, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman)Detektiivjutt – kirjandusžanr, mille teemaks on kuritegu. Detektiiv- ehk kriminaaljutu peategelane on detektiiv, kelle ülesanne on kuriteo asjaolude ning kurjategija väljaselgitamine.
- Mille põhjal otsustas Kalle, et onu Einar võib olla kurjategija?
- Missuguseid ilukirjandusest tuntud detektiive oskad nimetada
- Uuri, kes tuntud kirjanikest on kirjutanud detektiivjutte ja -romaane.
- Mis rahvusest on need kirjanikud?
Harjutus 24
Kujutle, et oled detektiiv ja vestled oletatava kurjategijaga. Mõtle hästi läbi, missugused on su kahtlused tema suhtes ning mida tahad temalt küsida. Kirjuta vihikusse detektiivjuttu sobiv dialoog. Kasuta sõna ütlema sünonüüme (vt portaal.eki.ee/dict/synonyymid). Alustada võid nii:
- Meenutage üheskoos, mis on detektiivjutu tunnused. Kirjuta jutt lõpuni.
KORDAME
|
1. |
Kuidas muutuvad pöördsõnad? |
|
2. |
Mida pöördsõnad väljendavad? |
|
3. |
Mille poolest erinevad tegusõna liht- ja liitvorm? |
