Rahandusministeeriumi majandusprognoos
Rahandusministeeriumi traditsioonilise kevadprognoosi järgi kahaneb Eesti majandus tänavu vähemalt kolm protsenti, kuid selles pole arvestatud valitsuse leevenduspaketi ja lisandunud piirangute mõju. Tõenäoliselt saab langus olema märkimisväärselt suurem, samas ennustab ministeerium pärast piirangute kadumist majandusele kiiret taastumist.
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmis 18. märtsiks ning arvestas toonase hinnangu ja seadustatud otsustega. Seetõttu jäid prognoosi eeldustest välja valitsuse leevenduspakett ettevõtetele ja ka vahepeal lisandunud liikumis- ja majandustegevuse piirangud.
Mullu sügisel prognoosis ministeerium 2020. aasta majanduskasvuks 2,3 protsenti, 18. märtsil valminud prognoos pakub tänavuseks languseks kolm protsenti. Üldine teadmatus ja ebakindlus piirangute pikkuse ja viiruse edasisest leviku suhtes tähendab seda, et prognoos muutuks iga päev.
„Prognoosi eeldused muutuvad iga päevaga. 18. märtsil tehtud prognoos on juba mõnevõrra moraalselt vananenud,” ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben esmaspäeval. [---]
2021. aastaks prognoosib ministeerium praegusest ebakindlusest hoolimata 2,7-protsendist majanduskasvu. Kasvu prognoositakse järgmisel aastal nii eratarbimises kui ka ekspordis, kuid kasv pole prognoosi järgi siiski piisav, et jõuda koroonakriisi eelsele tasemele. [---]
Maksutulud langevad prognoosi järgi märkimisväärselt. Ministeeriumi järgi tekib Valitsussektorisse prognoositakse peaaegu miljardi euro suurust nominaalset eelarvepuudujääki, mis võrdub 3,5 protsendiga SKP-st. 2021. aastaks prognoosib ministeerium puudujäägiks 2,1 protsenti SKP-st. [---]
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab valitsussektori võlakoormus aasta lõpuks 11,3 protsendini ning 2021. aasta lõpuks 13,1 protsendini.
Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras suurima löögi turism ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad, kuid puutumata ei jää tõenäoliselt ükski tegevusvaldkond ega ettevõte, märkis ministeerium.
Tööturg saab kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi ning ettevõtted seisavad raske valiku ees, kas vähendada ajutiselt töökoormust või töötajad kohe koondada. [---]
Kohustuslik kevadprognoos pakub majanduslanguseks esialgu kolm protsenti. Err.ee, 30.03.2020.Arutle
- Miks koostab rahandusministeerium majandusprognoosi?
- Millistest teguritest sõltub majanduse käekäik?
- Milliste raskustega seisti silmitsi 2020. aasta kevadel majandusprognoosi koostades? Kuivõrd ennustatav on majanduse käekäik sinu hinnangul?
Edasiseks uurimiseks ja lugemiseks
- Andres Arrak jt. Majanduse ABC. Avatar: Tartu, 2002.
- Andres Arrak jt. Eesti majandus – lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Avatar: Tartu, 2008.
- Euroopa Keskpank: www.ecb.int
- Kaie Kerem, Maie Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Külim: Tallinn, 2004.
- Karl Hamann. Sissejuhatus majandusteadusesse. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 2008.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: www.mkm.ee
- Mart Sõrg. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 1997.
- Peter L. Bernstein. Kulla võim. Olion: Tallinn, 2005.
- Rahandusministeerium: www.fin.ee
- Raul Eamets jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 2005.
- Uno Mereste. Majandusleksikon. I–II osa. Eesti Entsüklopeediakirjastus: Tallinn, 2003.
