Teadus­põhine majandus

Teadmistepõhiseks nimetatakse ühiskonda, kus teadmised ja oskused on tähtsaim strateegiline ressurss ning eesmärkide saavutamine riigivalitsemises, majanduses, sotsiaalelus ja loodushoius toetub teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. [---] Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Uuendustegevus ehk innovatsioon hõlmab nii uute teadussaavutuste kui ka juba olemasolevate teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate uudsel moel kasutamist. [---] Siiski ei peitu majandusedu tänapäeval ainuüksi uues tehnoloogias, vaid üha enam loovuses ja tarbijakesksuses. Viimastel aastatel on saanud aina selgemaks fakt, et ühiskonnal, mis on suuteline looma koostööd kultuuri ja äri vahel, on majanduskasvuks rohkem väljavaateid. [---] Uute toodete ja teenuste arendamisel muutuvad järjest olulisemaks pehmed väärtused – kultuur, emotsioonid ja elustiil.

Eestis loodud pakirobotifirma Starship Technologies on hea näide teaduse ja tehnoloogia arengule tugineva ettevõtluse kohta. Ettevõttes arendatakse ja toodetakse iseliikuvaid pakiroboteid, mis viiksid inimesele tema tellimuse koju. Starship’i pakirobotid on kasutusel umbes 40 paigas üle maailma ning need on kasutajatele kätte toimetanud üle pooleteise miljoni saadetise.

2010. aasta oktoobris käivitas Eesti Kaubandus- Tööstuskoda projekti, mille eesmärk on eestimaiste tööandjatega kokku viia andekaid noori, kes on läinud välismaale õppima või tööle.

Kui spetsialistid lahkuvad kodumaalt, siis lahkuvad koos nendega ka innovaatilised ideed, mis arendaks edasi Eesti teadust ja majandust.

Aastaid on räägitud „ajude väljavoolust“ ning selle kahjulikkusest majandusele, kuid siiani on selle protsessi pidurdamiseks suhteliselt vähe ette võetud.

„Väärikate Ülikooli on oodatud kõik avatud mõttemaailmaga osalejad vanuses 50+, keda huvitavad teemad, mida käsitletakse sügavamalt ja põhjalikumalt, kui seda on võimalik teha massiteabevahendite vahendusel. Osalemise tingimuseks ei ole kõrgharidus,“ sõnas Väärikate Ülikooli projektijuht Karmel Tall.

Tartu Ülikooli Väärikate Ülikool on kutsutud ellu, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet. Selle projektiga alustas 2010. aasta alguses edukalt Pärnu kolledž, kus 13 loengul osales 380 seeniorit. Väärikate ülikooli tegevust Tartus toetab ka Tartu linn.

[---] Elukvaliteedi seisukohast on oluline võtta arvesse mitte ainult surmaga lõppevat, vaid ka üldist tervise halvenemist. Tervise ja suremuse kombineeritud indikaatorina on kasutusel tervena elatud eluaastad. See näitaja saadakse, kombineerides elutabeleid, füüsilist ja vaimset puuet ning üldist tervislikku seisukorda hindavaid uuringuid üksikasjaliku epidemioloogilise teabega tervisehädade peamiste tekitajate kohta igas riigis. [---]

Statistikaameti värskete andmete kohaselt elavad Eesti mehed tervena 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena, st tervena elatud aastate näitaja on Eestis nüüd langenud kümne aasta tagusele tasemele. [---] Värskelt avaldatud näitajate põhjal tuleb nentida, et elame küll kauem, aga haigemana. Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli mullu 73,9 ja naistel 82,4 aastat. [---]

Euroopas oli 2017. aasta andmetel kõrgeim naiste oodatav eluiga Hispaanias (86,1) ja madalaim Põhja-Makedoonias (77,9). Meeste kõrgeim eluiga oli Šveitsis (81,6) ja madalaim Ukrainas (68,3). Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem: oodatav eluiga on üle nelja aasta madalam. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla umbes aastaga.

21. sajandi maailmas toob edu avatus ja innovatsioonivõime, mitte enam odav tööjõud. Seda peame meiegi arvestama ning seda peab toetama ka Eesti homne maksusüsteem. [---] Kui täna asume tegema rahakärpeid innovatsiooni ja ajude arvelt, siis lõikame läbi homse arengu eeldused. Sel juhul muutuks ka kogu ülejäänud arutelu sisutuks ja mõttetuks.

Robotseened

Tallinna teletornis jagavad infot nii-öelda robootilised infostendid, mida kuju järgi on hakatud juba nimetama seenteks. Visioonis funktsioneerib seen kui infokiosk, mis tunneb ära läheneja, pöördub tema poole, kallutab ning alustab suhtlust. Igale seenele on planeeritud oma programm, mille järgi suhtlus käib, ehk mis infot külastajale kuvatakse. Robotseened, mis mõnikord ka tantsu löövad, on välja töötanud Tallinna Tehnikaülikooli robootikaosakonna teadurid ja asutuse Tehnolabor töötajad.

Rahvuslike mustritega tennised

Rahvatantsija Indrek Kaing tuli mõttele, kuidas ühendada traditsioonid tänavapäevaga – valmistada rahvusmustritega tennised. Selliste tenniste populaarsus vallandas rahvusmeenete väljatöötamise laine alates sallist kuni sülearvutini.

Probiootilised piimatooted

Probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud piimatoodete (nt Helluse tootesari) kasulikkus inimeste jaoks ei piirdu üksnes kõhu täitmisega, st energia andmisega, vaid need aitavad kosutada ka immuunsüsteemi. Paljudes riikides näitab probiootiliste toiduainete müügikõver üha hoogustuvat kasvu.

Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus asutati 14. mail 2009. aastal. Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus: jagab loomemajandusalast infot ning korraldab erialast täiendust pakkuvaid ja muid koolitusi. Samuti saab loovettevõtja sealt juriidilist ja majandusalast nõustamist ning inkubatsiooniteenust.

Tartu loomemajanduskeskuse hoonetes tegutseb ettevõtlusinkubaator, mis pakub loomemajanduse valdkonnas alustavatele ettevõtjatele ruume ning ärialustusteenuseid.

Loomemajanduskeskuse hooned asuvad kesklinna vahetus läheduses miljööväärtuslikus piirkonnas ning piirnevad kultuuriasutustega. Hoonetega kaasneb ka pargiala väikese kontserdilava ja lastele mõeldud mänguväljakuga.