Juhusliku suuruse X jaotust, mis on esitatud tabeliga
![]() |
iseloomustatakse mitmete arvkarakteristikutega (nagu statistilise kogumi tunnuse sagedustabeli või jaotustabeli korral). Need on juhusliku suuruse väärtuste paiknemist arvteljel iseloomustav keskmine väärtus, mida nimetatakse keskväärtuseks ja väärtuste hajuvust iseloomustavad näitajad dispersioon ning standardhälve.
Juhusliku suuruse X keskväärtuseks nimetatakse arvu
EX = p1x1 + p2x2 + … + pnxn.
Näide 1.
Täringu viskamisel tuleva silmade arvu jaotus on tabelis.

Täringu viskamisel tuleva silmade arvu X keskväärtus on
See tähendab, et täringu korduval viskamisel tuleb ühe viskega keskmiselt 3,5 silma, järelikult kümne viskega keskmiselt 35 silma.
Juhusliku suuruse X dispersiooniks nimetatakse keskväärtuse suhtes arvutatud hälvete ruutude keskväärtust DX = E(X – EX)2.
Seega
DX = p1(x1 – EX)2 + p2(x2 – EX)2 + … + pn(xn – EX)2.
Näide 2.
Täringu korduval viskamisel tuleva silmade arvu X dispersioon
Juhusliku suuruse X standardhälbeks nimetatakse ruutjuurt dispersioonist,
.
Näide 3.
Täringu viskamisel (näide 2) tuleva silmade arvu X standardhälve
σ =
Tuletame dispersiooni arvutamiseks ka teistsuguse valemi. Et keskväärtus EX = p1x1 + p2x2 + … + pnxn, siis avaldis p1x12 + p2x22 + … + pnxn2 annab juhusliku suuruse X2 keskväärtuse EX2. Nüüd
DX = p1(x1 – EX)2 + p2(x2 – EX)2 + ... + pn(xn – EX)2 =
Seega
DX = EX2 – (EX)2
ja
Ülesanded A
Ülesanne 202. Kahe täringu korraga viskamine

Vastus. EX =
Ülesanne 203. Kaheteisttahuline täring
Vastus. EX =
Ülesanne 204. Loterii
Vastus. Keskmine võidu suurus ühe loteriipiletiga oli € ja standardhälve oli . Loterii töötas , mille suurus oli eurot.
Ülesanne 205. Raha jagamine
Vastus. Mõlema poisi keskmine võidusumma on ja standardhälve on .