- Mis ülesanded on suurel ja väikesel vereringel?
- Milliseid veresooni on inimese organismis?
- Mis on vererõhk?
Vereringe koosneb suurest ja väiksest vereringest
Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.
Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks. Neid ühendab süda.
Väike vereringe
Väikeseks vereringeks nimetatakse vere liikumisteed südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse. Kui veri jõuab kehast südamesse, on selles vähe hapnikku ja palju süsihappegaasi. Niisugust verd nimetatakse venoosseks vereks. See liigub südamest kopsuarteritesse, mis kopsudes jagunevad peenikesteks kapillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus: veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Verd, milles on palju hapnikku ja vähe süsihappegaasi, nimetatakse arteriaalseks vereks. Seega muutub kopsudes venoosne veri arteriaalseks. Hapnikurikas veri suundub mööda kopsuveene südamesse.
- Ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist
- Algab südame paremast vatsakesest
- Veri liigub mööda kopsuartereid kopsudesse
- Kopsudest jõuab arteriaalne veri südame vasakusse kotta
Suur vereringe
Suureks vereringeks nimetatakse vere liikumisteed südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse. Süda pumpab kopsudest tulnud arteriaalse vere kõige suuremasse arterisse, s.o aorti. Sellest lähtuvad arterid hargnevad kord-korralt aina peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaaride võrgustikuks, mis varustab verega kõiki kudesid. Kapillaarides muutub arteriaalne (helepunane) veri venoosseks (tumepunaseks) vereks. Edasi liigub veri peentesse veenidesse, mis ühinevad järjest suuremateks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks mööda veene südame paremasse kotta.
- Ülesanne on varustada kogu keha kudesid toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia
- Algab südame vasakust vatsakesest
- Veri liigub mööda veresooni läbi kogu keha, sh ka pea
- Kehast jõuab venoosne veri südame paremasse kotta
- Venoosne veri on hapnikurikas.
- Venoosne veri on hapnikuvaene.
- Arteriaalne veri on hapnikurikas.
- Arteriaalne veri on hapnikuvaene.
- Kehaveenides voolab venoosne veri.
- Kehaarterites voolab arteriaalne veri.
- Veenid viivad verd südamest välja.
- Veenid viivad verd südamesse.
- Arterid viivad verd südamest välja.
- Arterid viivad verd südamesse.
Millised on inimese veresooned?
Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri liigub soontes ainult ühes suunas. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter (aort) haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapillaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse. Veresoonte seinte silelihased suurendavad või vähendavad veresoonte läbimõõtu, jaotades niiviisi verd organite vahel ja muutes sellega ka vererõhku.
Mis toimub kapillaarides?
Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi kapillaari õhukese seina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kuna mõlemal pool kapillaari seina on mingit ainet (nt hapnikku) erineval hulgal, liigub see aine sealt (verest), kus selle sisaldus on kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub difusioon.
Arterite, kapillaaride ja veenide omadused
Arterid
- Arterid viivad verd südamest organitesse.
- Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas, s.o arteriaalne veri.
- Arterite seinad on paksud, tugevad ja elastsed. See võimaldab arteritel vere suurt survet taluda.
Kapillaarid
- Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega.
- Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni.
- Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus.
- Kapillaari sein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust.
- Peenikestes soontes voolab veri väga aeglaselt ja see soodustab ainete vahetust.
Veenid
- Veenid juhivad verd organitest südamesse
- Veenides (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene, s.o venoosne veri.
- Veenide seinad on pehmed ja õhukesed.
- Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas.
- Läbi õhukeste seinte liiguvad ained kiiremini.
- Peenikestes kapillaarides liigub veri aeglaselt.
- Peenikestes kapillaarides liigub veri kiiresti.
- Peenikestest kapillaaridest jõuab rohkem aineid kudedesse liikuda.
Pulss
Iga kord, kui süda vere suure jõuga soontesse surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja. Kui südamelihas lõtvub, tõmbuvad arterid jälle kokku ja suruvad verd soontes edasi. Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal. Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühesugused. Täiskasvanul on pulss puhkeolekus 60–80 ja lapsel 90–140 lööki minutis.
Mõtle
- Millest tekib veresoonte tukslemine, mida tajume pulsina?
Mis paneb vere soontes voolama?
Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib neis rõhk. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veresoonkonna eri osades – arterites, kapillaarides ja veenides – on vererõhk erinev. Südame lähedal arterites on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb. Vererõhk veenides on madalam kui arterites. Vererõhu erinevus veresoontes paneb vere katkematult ja ühes suunas liikuma. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub paljudest teguritest: südamest aorti paisatava vere hulgast, veresoonte läbimõõdust, elastsusest jm teguritest.
Arterites muutub vererõhk vastavalt südame töö rütmile. Kui süda kokku tõmbub ja vere välja paiskab, suureneb vererõhk arterites. Kui südamelihased lõtvuvad, vererõhk langeb. Vererõhk on arterites kõige kõrgem kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet ning kõige madalam pärast südamelihaste lõõgastumist.
Mõtle
- Millistes veresoontes on vererõhk kõige madalam? Miks?
Millest sõltub vererõhk?
Tervel inimesel on vererõhk võrdlemisi püsiv, 110–120/70–80 mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast) ja kõrgeneb vaid mõneks ajaks kas erutuse või kehalise pingutuse korral. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel.
Pikemat aega normist kõrgem vererõhk on tavaliselt seotud mõne haigusliku seisundiga, millest levinum on kõrgvererõhktõbi (hüpertoonia). Kõrget vererõhku põhjustavad tavaliselt muutused veresoontes, eeskätt arterites. Kui veresoonte seinad on pidevalt pinge all või lubjastumise tõttu jäigastunud ja nende läbimõõt vähenenud, tõusebki organismis vererõhk. Muutusi veresoontes, seega ka kõrgvererõhktõve, tekitavad vaimne pinge, ülekaal, väär toitumine, sh liigne soolatarbimine, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholitarbimine jm. Need, kelle lähisugulastel on kõrgvererõhktõbi, peavad eriti hoolega ohutegureid vältima.
Kõrge vererõhk kahjustab südant ja on üks peamisi südamehaiguste põhjustajaid. Selle tagajärjel võib kujuneda südamelihase infarkt ehk südamerabandus.
Kui vererõhk on pikemat aega kõrge, siis südame koormus suureneb, st süda peab suurema jõuga kokku tõmbuma, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja varustada kudesid hapnikuga. Kui süda peab suurema jõuga töötama, südamelihas pakseneb, südame lõõgastumine on häiritud ja teatud aja jooksul südame töövõime langeb. Selle tagajärjeks on paljude kehaorganite halvem verevarustus ja töötegemise takistamine.
Stabiilselt madal vererõhk (rahuolekus ei ületa 100 /60 mm Hg) on sageli inimese individuaalne eripära ega ole tervisele ohtlik. Inimene peab õppima sellega elama, rohtudega seda enamasti ravida ei saa. Vererõhulanguse võib põhjustada ka mõni haigus.
- See põhjustab rasvumist.
- See kahjustab südant.
- See võib põhjustada südamelihase infarkti.
- See võib vähendada paljude elundite verevarustust.
Kuidas veresooned ummistuvad?
Üsna sage haigus on ateroskleroos, mida nimetatakse ka veresoonte lubjastumiseks. Suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoone seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Kui see paksend aina suuremaks kasvab, võib arter ummistuda. Samuti võivad sellisesse soonde tekkida hüübinud verest trombid, mis võivad ka verega edasi liikuda ja samuti kitsamaid sooni ummistada. Kui ummistus tekib nt kopsus, südames või ajus, võib inimene surra. Kui tromb äkitselt suleb ühe südame veresoone või selle haru, tekib südamelihase kahjustus, s.o südamelihase infarkt. See osa südamelihasest, mis ei saa enam verd, sureb.
Ateroskleroosi teket soodustab liiga rasvane toit, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, kõrge vererõhk jms.
Olulised mõisted
- suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
- väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse
- arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
- venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
- arterid – veresooned, mis viivad verd südamest organitesse
- veenid – veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse
- kapillaarid – kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega
- vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele
