Uudis (3.2)

Ka meedias puutume kokku mitmesuguste sõnaliste tekstidega. Ajakirjanduslike väljaannete tarvis kirjutatud tekste nimetatakse publitsistikaks.

Üks tähtsamaid ajakirjandustekste on uudis. Uudise eesmärk on anda lugejale informatsiooni. Uudisteksti saab kirjutada sündmusest, mis on värske, tähtis, ebatavaline või ootamatu, mis puudutab paljude inimeste elu või räägib tuntud inimestest.

Loe uudiste pealkirju ja liigita uudised pehmeteks ja kõvadeks. Põhjenda oma valikut.

Uudis peab olema täpne ja objektiivne, era­pooletu. Nende nõuete eiramine teeb uudisest arvamusloo või kõmuloo. Uudise autor ei tohi tekstis avaldada oma arvamust. Kui uudisloos on kaks vastanduvat poolt ja autor soovib anda sõna ka osalistele, tuleb edastada mõlema osapoole seisukohad. Uudises edastatud faktid peavad olema kontrollitud.

Uudis algab juhtlõiguga. Juhtlõigus tuuakse tumedas trükis välja kõige tähtsam informatsioon. Juhtlõigule järgneb sündmuste üksikasjalikum esitus. Sündmused esitatakse konkreetselt, asjalikult ja täpselt, ei laskuta pikkadesse kirjeldustesse. Et uudis on enamasti suunatud suuremale inimeste hulgale, peab selle keelekasutus olema selge, konkreetne ja lihtne.

Loe uudis läbi ja täida ülesanded selle järel.

Arheoloogid leidsid uurimis­tööde käigus Ruhnust sadamakoha jäänused ja potikilde, mis viitavad inimeste peatumis­paigale või koguni kiviaegsele asulale.

„Leidsime väga omapärast Narva keraa­mikat, mille vanus võib olla 6000–7000 aastat,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogist vanemspetsialist Maili Roio ajalehele Meie Maa.

Potikillud viitavad Roio sõnul inimtegevusele, kuid kas tegemist oli hülgeküttide ajutise peatuspaiga või püsiasulaga, seda ei osanud arheoloog enne lisauuringut öelda. Aivar Kriiska ekspeditsiooni tule­musel oli Ruhnus seni teada kuus kiviajast pärit asulakohta.

Ruhnu muuseumi direktori Märt Kapsta hinnangul on tegemist väga tähelepanuväärse leiuga, sest uus, jär­je­­korras juba seitsmes asulakoht tähendaks, et Ruhnu tõuseb asustus­tiheduse poolest valdade hulgas esiritta.

Lisaks potikildudele leidsid uuri­jad ka sadama­koha jäänuseid, kuid leid on veel liiga värske, et uurijad saaksid anda lisaselgitusi.

Ruhnut uurisid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja muinsuskaitse­ameti teadlased, kes tegid seda saarte arheoloogilise merekultuuripärandi programmi raames.

Meediakanalite võrdluses on internet kindlasti kõige kiirem uudiste vahendaja. Eriti olulise rolli omandavad internetiuudised siis, kui inimesed ootavad pidevalt uut informatsiooni mingi olulise sündmuse kohta, näiteks kui on juhtunud mingi ulatuslik õnnetus, majanduselus on pöördelised sündmused, oodatakse tulemusi olulistelt spordivõistlustelt vms. Sel juhul on just internet see kanal, mis kõige kiiremini inimestele infot annab.

Lähtuvalt kanalist võivad uudised oma sisult ja ülesehituselt üksteisest veidi erineda ka juhul, kui käsitletakse sama teemat. Internetiuudis peab olema uudisteportaalis üleval võimalikult kiiresti ja uudiseid täiendatakse pidevalt, niipea kui tuleb uut informatsiooni. Päevalehtedes antakse uudis edasi nii põhjalikult, kui seda lehe trükkimineku ajaks vähegi edastada suudetakse. Sageli on üldisele infole lisatud intervjuud asjaosaliste, pealtnägijate või ekspertidega. Kui nädalaleht soovib mingit väga olulist uudisteemat käsitleda, peab ta kindlasti leidma uudse vaatenurga, sest võrreldes nii teiste kanalite (internet, televisioon, raadio) kui ka päevalehtedega, on nädalalehel oluliselt raskem midagi täiesti uut esitada. Seevastu pakuvad harvem ilmuvad välja­anded sageli põhjalikumat arutelu ning avavad probleeme sügavamalt.

Tee väike uurimus. Võrdle üht viimasel nädalal eri ajakirjandus­kanalites ning -väljaannetes kajastatud uudist. Püüa tabada eri kanalites esitatu nüansse. Milles seisnesid erinevused? Mis­sugune teema­käsitlus sulle endale enim meeldib? Miks?