Tegusõna vorm võib lauses väljendada kas nüüdsama toimuvat või minevikus aset leidnud sündmust või tegevust.
OLEVIK | ||
Olevikuvormi kasutatakse, kui tegevus toimub rääkimisega samal ajal: ma õpin Olevikku kasutatakse ka korduvate tegevuste ja üldkehtivate tõdede väljendamiseks, nt Martin mängib jalgpalli Eesti noortekoondises. Eesti on Balti riik. |
MINEVIK | ||
Lihtmineviku vormiga väljendatud tegevus on toimunud enne sellest rääkimist: ma lugesin | Täisminevikku kasutatakse, kui räägitakse minevikutegevusest, mis on mingil moel seotud olevikuga, nt Ma olen elanud Tartus viis aastat. Näitelause väidab, et rääkija elab Tartus ka praegu. ma olen lugenud | Enneminevik teeb kokkuvõtte mingile minevikuhetkele eelnevast tegevusest, nt Ma olin õppimise lõpetanud, kui Martin helistas. ma olin lugenud |
Uuri tabelit ja vasta järgmistele küsimustele.
- Kas olevikul on tunnus?
- Mis on lihtmineviku tunnused?
- Kuidas moodustatakse täismineviku vorme?
- Kuidas moodustatakse ennemineviku vorme?
- Mille poolest erinevad täismineviku ja ennemineviku vormid?
Harjutus 73
Muuda ajavorme tekstis nii, et tegevus toimuks olevikus.
Tüdruk tõusis sel hommikul vara. Ta riietus kiiresti, ehk veidi hooletultki. Siis heitis ta pilgu peegli suunas, tõmbas kammiga kiiresti läbi juuste ja lükkas kingad jalga. Ema riidles temaga pidevalt, et ta kingi eeskotta ei jätnud ja nendega oma tuppa läks. Aga täna oli ema juba tööle läinud ja Merit kasutas juhust. Ilm oli sel hommikul veidi jahe. Tuul oli vali ja painutas pargis puid. Vihmasadu oli õnneks lakanud, õhk oli aga juba sügisene. Merit tõmbas hõlmad koomale ja surus koti kõvasti kaenla alla. Eemal bussipeatuse juures seisid Mait ja Taisi ning lehvitasid talle. Siis helises kotis telefon. Merit otsis kotist telefoni. Helin lõppes.
Harjutus 74
Loe Mario Kivistiku luuletust ja nimeta kõik olevikuvormis tegusõnad.
Üks imeline aeg on tõesti olevik –
ei ole teist niisama kestvat, pikka.
Saab hetkest, mida enam pole, polevik,
kuid olevik – see uues hetkes kestab ikka.
Taas hommik avab silmad, õhtu suleb,
päev päeva järel rühib läbi ajast.
Kuid seegi uues hetkes kestab ikka.
Taas hommik avab silmad, õhtu suleb,
päev päeva järel rühib läbi ajast.
Kuid seegi olevik, mis aastaid hiljem tuleb,
on üha tulvil oma koolikella kaja.
- Mida võiks tähendada sõna polevik?
- Kuidas mõistad luuletuse lõpuridu?
- Kuidas väljendatakse tulevikku inglise, vene, saksa või prantsuse keeles?
- Kuidas saab eesti keeles väljendada tulevikku, kui puudub grammatiline tulevikuvorm? Mille järgi said loetud luuletuses aru, kui jutt käis tulevikus toimuvast?
Eesti keeles väljendatakse tulevikku olevikuvormidega ja vajaduse korral kasutatakse mitmesuguseid tulevikule viitavaid sõnu, nt Homme on meil kontrolltöö. Kahe nädala pärast algab koolivaheaeg. Järgmisel nädalal läheme kinno.
Harjutus 75
Nimeta sõnad, mille järgi saad aru, et tegevus toimub tulevikus.
Homme on meil ainult kolm tundi. Mart hakkab lugema Terry Pratchetti uut raamatut. Isa sõidab varsti Tartusse. Vaheajal külastavad Katrin ja Siim Otepääl elavat vanaema. Kolme päeva pärast algab Pimedate Ööde filmifestival. Järgmisel aastal õpin ma juba 8. klassis. Meie tänavale tuleb uhke maja. Selles majas hakkavad elama meie parimad sõbrad. Reedel toimub klassiõhtu. Jaan saab terveks. Õhtul läheme jalgpalli vaatama. Kohtume teisipäeval kell seitse.
Harjutus 76
Kirjuta kümne lausega, mida kavatsed järgmisel koolivaheajal teha. Mis ajavormi sa kasutad?
Harjutus 77
Kui Madis lahkunud oli, seisis Pille keset elutuba ja mõtles järele, mida poiss oli öelnud . Kui Sara hakkas tajuma enda ümber olevat elu, sai ta aru, et oli minestanud . Pille ja Riin olid alati olnud sõbrad, aga Riinule oli tundunud , nagu oleks ta aastaid vanem. Taevas paistis katuselt nii palju lähemal kui alt hoovist vaadates, et Kristi oli võlutud . Koridorist kostsid sammud. Peaaegu silmapilkselt avanes klassi uks ja sisse astus direktor. Lauri rääkis kogu klassile anekdoodi, mida ta oli eelmisel päeval oma vennalt kuulnud . Maria leidis vanaisa toast põneva raamatu, mis oli kuulunud tema vanavanaemale. Tüdrukud on juba kaks tundi laulnud , kuid veel ei ole märgata väsimuse märke.
Harjutus 78
Otsi harjutusest tegusõnu, mis väljendavad minevikku. Määra ajavorm: lihtminevik, täisminevik või enneminevik.
See, et Nils Holgersson, kes alles paari tunni eest oli pikutanud ja puhanud varsakapjade puhmas Ekolsundsviki lahe ääres, nüüd juba Upsalas viibis, tuli sellest, et ronk Bataki oli ta endaga koos seiklema meelitanud.
Poiss ise polnud midagi niisugust oodanudki. Ta oli lesinud ja taevasse vahtinud ning silmanud äkki möödalibisevate pilvede vahel lähenevat Batakit. Poiss oleks kõige meelsamini ennast tema eest ära peitnud, kuid lind oli teda juba märganud ja hetk hiljem oli ronk seisnud keset varsakabjapuhma ning hakanud juttu ajama, nagu oleksid tema ja Pöialpoiss kõige paremad sõbrad.
Kui sünge ja pidulik Bataki ka paistis, oli poiss siiski märganud mingit vallatut helki ta silmis. Nilsil oli tunne, et ronk on tulnud tema üle ühel või teisel moel nalja heitma, ja ta otsustas linnu juttu üldse mitte tähele panna.
Ronk ütles, et ta tundnud ennast ikkagi kogu aeg Nilsi ees tänuvõlglasena, sest ta ei saanud poisile tookord öelda, kus asub lõviosa vana hiiu pärandusest, ja et seepärast tulnud ta nüüd talle teist saladust avaldama. Tema, Bataki, teadvat nimelt, kuidas see, kes on päkapikuks muudetud, võib jälle inimeseks saada.
(Selma Lagerlöf „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi”, rootsi keelest tõlkinud Vladimir Beekman)
- Kes on Nils Holgersson? Mida said tema kohta tekstist teada?
- Miks umbusaldas Nils Batakit?
Harjutus 79
Moodusta antud sõnadest kõik minevikuvormid. Pööre jäta samaks.
seisab, nõuavad, tülitsen, loete, lõhnab, kaldute, soovid, suuname, jätavad, laulan, hõõrub, sulguvad, avastate, läbime, võrdlen, lähtub, tähendab, lähened, astun, meenub, riietuvad, paistavad, põksub, sööstate, naaseb, kasutame, tunned
NB! Kui tegusõna sõnastikuvormis on sõnatüves d, siis jääb see ka lihtmineviku vormis alles: leidma – leidsin, andma – andsin, hoidma – hoidsin.
Harjutus 80
Põllumehed künnavad () viljapõldu. Mehed kannavad () mööbli tuppa. Ma annan () oma kassile igal hommikul piima. Te hoiate () oma raamatuid hoolega. Me leiame () rannalt pudeli, milles oli kiri. Tüdrukud hüüavad () rõõmsalt: „Elagu!” Politseinikud seavad () jälle korra jalule. Kaarel ja Karl murravad () pead, kuidas matemaatika ülesannet lahendada. Töölised nõuavad () suuremat palka. Me püüame () kinni suure haugi. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson sõuavad () Pekingi olümpial teisele kohale. Sa tead () kõiki uudiseid. Me tunneme () võidu üle suurt rõõmu.
KORDAME
|
1. |
Millal kasutatakse tegusõna olevikuvorme? |
|
2. |
Mis on olevikuvormi tunnus? |
|
3. |
Kuidas saab eesti keeles väljendada tulevikku? |
4. | Mitu minevikuvormi on eesti keeles? |
5. | Mille poolest erinevad lihtminevik, täisminevik ja enneminevik? |
